Antiikaja Tehnika
Aleksandriasse, kus tänu tema loominugulisusele leiutas ta põldude niisutamiseks-
kruvipumba. Tema peamiseks teeneks ühiskonnale oli uue teadus mehhaanika rajamine,
mis tõusis ülitähtsaks teguriks materiaalse tootmise arendamisel uusajal.
Umbes samal ajal Aleksandrias sündis uus omanäoline tehnikaharu-pneumentika.
Seda hakkas uurima Ktesibios(-3.saj.). Tema silmapaistvamaks leiutiseks on ka
tuletõrjeprits. Ktesibiost huvitas ka sõjatehnika, tema antud on heitemasinate halkotoni ja
aerontoni idée. Esimeses toimus vibu paigutamine pronksvedru abil, teises pani katapuldi
hoovad liikuma sururõhk.
Jõumasinate teke antiikajal oli vägagi tähtsateks leiutiteks. Vertikaalne veetõsteratas
niisutuse tarbeks võeti kasutusele -600. a paiku. Käitati algul inimjõu abil, hiljem -200 a.
hakkas seda ringi ajama härg. Loom käis ümber vertikaalse võlli, hammasülekanne pani
pöörelema tõsteratta rõhutelje. See oli esimene kord, kus hammasülekannet kasutati jõu
edastamiseks
annaabi.ee 
