Kontaktseire ja kaugseire mõisted plussid ja miinused
pinnase- ja kompleksseirejaamad, seismoloogiajaamad jm.) ning õhu ja vee
sondeerimine (näiteks meteoroloogilised sondpallid).
2.2. Kaugseireseire võimalused, eelised ja puudused
Kaugseire enam-vähem kaasaegses tähenduses tekkis koos fotograafia leiutamisega.
Esimesed aerofotod maapinnast tehti õhupallidelt 19. sajandi kolmandal veerandil.
Peaaegu kohe peale lennuki leiutamist (1909) hakati ka tegema aerofotosid lennukilt.
Esimeses maailmasõjas kasutati aerofotograafiat juba päris palju õhuluures. Teises
Maailmasõjas oli aerofotodel juba määrav tähtsus näiteks pommirünnakute
kavandamisel. Sel eesmärgil pildistasid USA luurelennukid praktiliselt kogu Lääne-
Euroopa sõja lõpus mitmel korral. Samal ajal võeti kasutusele radar esmalt vastase
lennukite avastamiseks. Kahe maailmasõja vahel tehti esimesed sammud
aerofotograafia rahuotstarbelisel rakendamisel geodeesias ja kartograafias.
annaabi.ee 
