liiga väikesed. Maksimaalne lubatud lang sõltub valgala suurusest ja mulla lõimisest. 8) SOO JA SOOSTUNUD PUISTUTE KUIVENDAMISE TULEMUSED Kuivendamine parandab põhiliselt ühte soomuldade viljakust piiravat faktorit - veereiimi, kuid mõjutab ka teisi tegureid. Kuivendamise mõjul mõned turba omadused muutuvad. Muutused on seda märgatavamad, mida kestvam on kuivendus olnud ja mida viljakam on kuivendatud kasvukohatüüp. Mulla aeratsioon. Kuivendamise intensiivsusest sõltub esmajoones sügavamate mullakihtide aeratsioon. Näiteks ebapiisava kuivenduse korral on süsihappegaasi sisaldus 40 cm sügavuses 2 korda suurem (2...8 %) võrreldes hästi kuivendatud alaga. Hapniku puudumise tõttu ei tungi taimejuured soos põhjavee piirkonda, vaid jäävad mulla pindmisse horisonti, kuhu õhu juurdepääs on parem. Seetõttu on liigniiskuse all kannatavatel
Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Antropogeensed tegurid *päikesevalgus *sümbioos *keskonna saastatus *temperatuur *kommensalism *metsade hävitamine *sademed *parasitism *soode kuivendamine *tuul *kisklus *võõrliikide sissetoomine *pH *fütofaagia *loomsete ressursside *aeratsioon *konkurents kontrollimatu kasutamine *toitainete sisaldus *veereziim *rõhk *tuli Evolutsioonivormid: Füüsikaline evolutsioonivorm - elementarosakestest tekivad aatomid ja lihtsad molekulid Keemiline evolutsioon - lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid Bioloogiline evolutsioon - elu areng esimestest elusolestest inimeseni Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng
1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast. Nende hulka kuuluvad kliimategurid: valgus, temperatuur, niiskus, tuul, päikesevalgus, sademed, pH, aeratsioon(õhustatus), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, mis tulenevad organismide kooseksisteerimisest. Võivad olla kõigile osapooltele kasulikud, ainult ühele osapoolele kasulikud või kõigile kahjulikud.Sümbioos, ommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents. Antropogeenne tegur inimmõju, inimtegevusest tulenev tegur. Keskkonna saastatus, metsade
Paraku ei ole sellises olukorras kasu vee kloreerimisest, sest niisugustes tingimustes ei piisa väikestest kloorikogustest. Mõningad mikroorganismid võivad klooriühendeid kasutada elutegevuses (klorobakter!). Liiga suurte kloorikoguste mõjul võivad aga tekkida toksilised kloororgaanilised ühendid ning ainsaks lahenduseks oleks toruseinte mehhaaniline kraapimine kraapidega. Kogu jaotusvõrgu korrashoiu seisukohast on oluline ikkagi aeroobsete tingimuste olemasolu, seega toorvee aeratsioon. Joogiveena kasutatakse mitmesuguse päritoluga vett: kaitstud põhjaveekihtidest võetud vett, pinnaveest puhastamise tulemusena saadud vett või mõnel pool maailmas isegi magestatud merevett. Olenemata oma päritolust, ühendab neid kõiki üks jäik tingimus joogivesi peab vastama kindlatele kriteeriumitele, milleks on ülemaailmse tervishoiuorganisatsiooni WHO välja töötatud piirnormid. Nende alusel on välja antud Euroopa Liidu joogivee direktiiv 98/83/EEC, millele tugineb EV
Ökosüsteemile või üksikule organismile positiivset või negatiivset mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad biootiliseks (organismide vastastikkused suhted; sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents), abiootiliseks ehk ökotoobiks (kõik eluta looduse komponendid (substaat; õhk, muld, vesi) + kliima (parameetrid; päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, aeratsioon, toitainete sisaldus, rõhk)) ning antropogeenseteks ehk inimmõjulisteks (inimtegevusest tulenevad). Ökoloogililise teguri optimum on teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. Alumine taluvuslävi on teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Ülemine taluvuslävi on teguri maksimaalne intensiivsusaste, mille
1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Biootilised eluslooduse tegurid. Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. Abiootilised eluta looduse tegurid. Valguskiirgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, õhustatus (aeratsioon), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. Antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid.
1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Biootilised eluslooduse tegurid. Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. Abiootilised eluta looduse tegurid. Valguskiirgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, õhustatus (aeratsioon), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. Antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid.
spetsiaalseid mahuteid. Esimene keerulisem kompostimise skeem töötati välja ca 75 aastat tagasi Indias (Indore protsess). Selle kohaselt ladustati erinevad materjalid (sõnnik, fekaalid, puulehed, õled, majapidamisjäätmed) kihiti umbes 1,5 m kõrgustesse kuhjadesse, mida segati 2 korda 6 kuu jooksul. Indori protsessi on modifitseeritud ja kasutatud paljudes maades. Hiljem on uuritud erinevate tingimuste (temperatuur, niiskus, aeratsioon, lagundatava materjali C:N suhe, materjali peenestamine) mõju kompostimisprotsessile. Euroopas on uurimise pearõhk olnud kompostimisprotsessi mehhaniseerimisel ja kiirendamisel, samuti protsessi ökonoomsemaks muutmisel. Kompostimist võib vaadelda kui mikroorganismide kontrollitud kasvatamist. Igasugune orgaaniline aine laguneb looduses, kuid sõltuvalt materjalist on lagundamise kiirus erinev. Orgaanilise aine lagundamise esmases staadiumis osalevad bakterid, seened ja algloomad.
ammoniaak vett, vahel ka seebikivi (NaOH) või soodat (Na2CO3).Kasutatakse samu seadmeid mis koagulatsioonilgi. filtratsioon läbi neutraliseeriva materjali kihi- Kasutatakse peamiselt lämmastik-, sool- või nõrka väävelhapet (kuni 0,8 %) sisaldavate vete korral, kuna tekkivad soolad on hästi lahustuvad ja ei põhjusta filtri ummistumist. Täitematerjaliks on peenestatud lubjakivi, marmor, dolomiit jne.Ei tohi sisaldada hõljuvaineid. Oht on agressiivse vee sattumine keskkonda. Aeratsioon - reovee läbipuhumine õhuga (CO2-ga) lenduvad ained eralduvad läbipuhutava õhuga desorptsioon (väävelvesinik, ammoniaak, lämmastikuühendid). Efektiivsus oleneb tehnoloogiast, aine omadustest ja kontsentratsioonist, pH-st, temperatuurist ja määratakse katsete põhjal. Pöördosmoos - lahuste filtrimises läbi membraani, mille poorid ( ~ 1 nm) lasevad läbi veemolekule, kuid peavad kinni suuremate mõõtmetega ioone ja soolamolekule. Ultrafiltratsiooni kasutatakse
kääritada. Kääritamisprotsess võtab mitu kuud ja sel ajal liiguvad fenoolid oliivi viljalihast soolvette. Fermentatsioonil mängivad olulist rolli just polüfenool ja redutseerivad suhkrud, oliivi mikrofloora, soola kontsentratsioon (määrab mikroorganismide koosluse, lahustuvate ainete (n: redutseerivate suhkrute) diffusiooni soolvette ja fermentatsiooni kiiruse) ja soolvee pH, oliivide kääritamiseelne töötlemine, aeratsioon. Fermentatsiooni kontrollib soolvees leiduvate kääritatavate suhkrute sisaldus. Oliivi kesta läbilaskvus, temperatuur, soolvee kontsentratsioon, määravad suhkrute diffundeerumise kiiruse oliivi viljalihast soolvette. Kääritamist on kahte liiki- kõrge soolasisaldusega või aereeritud: Kõrge soolasisaldusega kääritamine Soola kontsentratsioon soolvees ~10-14g NaCl/100ml. Kääritamine viiakse läbi 10-tonnistes betoonkaussides täisküpsete oliividega
Domineerivad sookaasikud. Kuivendatud aladel ka kuusikud. Alusmets liigirikas. Alustaimestik liigirikas ja vastavalt mikroreljeefile mosaiikne. Samblarinne katkendlik. Madalsoo kasvukohatüüp - mitmesuguse tüsedusega ja lagunemisastmega madalsoo turvasmuldadel. Valdava osa moodustavad sookaasikud. Alusmets hõre, enamasti esinevad pajud. Alustaimestikus domineerivad tarnad. Madalsoomuldade viljakus on suhteliselt suur, kuid selle ära kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. 1.2.2. Samblasoometsad Siirdesoo kasvukohatüüp - tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel. Turvastumise tõttu soopind kerkib, eraldub toitvatest põhjavetest ja vaesub toitainete väljauhtumise tagajärjel. Ülekaalus on männikud. Alustaimestikus - raba- ja madalsoo taimed, nende vahekord sõltub soo arenguastmest ja kuivendamise intensiivsusest. Raba kasvukohatüüp - tekib kas siirdesoo, sinika või karusambla kkt. edasisel rabastumisel.
Prügi lagundamist saab kiirendada prügila mõjumisfaasis. Kõige laialdasemalt levinud tehnika on nõrgvee ringlus, kus nõrgvesi tsirkuleeritakse läbi prügi. Retsirkulatsiooni tulemusel prügi niiskussisaldus tõuseb oma algselt väärtuselt, mis on tavaliselt 15-20%, 40-50%-ni. Lisaks sellele paraneb nõrgvee retsirkulatsiooni kasutamisel ka toitainete, substraadi ja bakterite levimine. Teised faktorid, mida saab kasutada lagundamise kiirendamiseks on tükeldamine ja aeratsioon, milles jäätmed aereeritakse 1-2 kuud peale matmist, et tõsta temperatuuri ja võimaldada aeroobset biodegradatsiooni lahustunud süsiniku esialgsel akumulatsioonil. (Peet 2004: 6) 4. Prügila nõrgvete ja tahkete ainete koostis 1) Lahustunud orgaaniline aine, mõõdetuna KHT-des (keemiline hapnikutarvidus) või TOC-des (täielik orgaaniline süsinik), lenduvad rasvhapped, (mis akumuleeruvad jäätmete stabilisatsiooni
Ladestumine- metsas toimub see peamiselt mulla pinnale. Rohumaataimestikuga aladel ladestub mulla pindmisse kihti 12. Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid. Mulla pinnale ja mulda ladestunud taime jäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Orgaaniline aine laguneb ühendiks( CO2, H20, mineraalsoolad). Lagunemise kiirust mõõdetakse eralduva CO2 hulga järgi. Mõjutavad tegurid Õhustatus e. Aeratsioon- aeroobne lagunemine(kõdunemine)[ lõppsaadused lihtsad ühendid, kiire lagunemine. Nt kompostimine] Anaeroobne lagunemine- mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine, aeglane protsess PÕLLUMULLAS AEROOBNE KUI ANAEROOBNE LAGUNEMINE PARALLEELSELT. SÕLTUB VEEREŽIIMIST JA FÜÜSIKALISTEST OMADUSTEST. Orgaanilise aine koostisest
enamasti tüsedam 1-2 m, keskmiselt lagunenud. Põhjavesi väheliikuv. Valdava osa moodustavad sookaasikud - 75%, järgnevad männikud - 20%, vähesel määral kuusikuid - 4%. Tootlikkuselt IV-V bon. Alusmets hõre, enamasti esinevad pajud ja paakspuu. Alustaimestikus domineerivad tarnad, sagedased on ka sookail ja soopihl. Levinud rohkem Lääne- ja Lõuna- Eestis, 5% metsadest. Madalsoomuldade viljakus on suhteliselt suur, kuid selle ära kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. 9.9 S a m b l a s o o m e t s a d Iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi esinemine. Alustaimestikus domineerib turbasammal, puudest mänd. Esinevad siirdesoo ja raba kasvukohatüüp. Siirdesoo (ss) kasvukohatüüp - tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel (rabastumisel). Turvastumise tõttu soopind kerkib, eraldub toitvatest põhjavetest ja vaesub toitainete väljauhtumise tagajärjel. Sademetevee äravool suureneb, mullaviljakus langeb ja rabataimede,
· Muld on nende põhielupaik. Miks nad domineerivad mullas? 1. Aktiivsed hüdrolüütikud ( tärklis, kitiin, pektiin, valgud, lignotselluloos, isegi ligniin ja kumm). Üks tüvi on võimeline kasutama kuni 50 erinevat C-allikat. 2. Vähenõudlikud. Suudavad kasutada nitraatN, ei vaja vitamiine ega muid kasvufaktoreid. 3. Arengutsükkel spoor-mütseel-spoor võimaldab kohaneda muutuvate tingimustega mullas (niiskus, aeratsioon jne.). Üldiselt taluvad v. hästi kuivust ja seetõttu on neid palju kuivas õhustatud mullas. Armastavad neutraalset või nõrgalt aluselist mulda. Happelises mullas on neid vähe. 4. Spoorid taluvad kuivust, külmumist, anaerobioosi, kiirgust jne., mis võimaldavad ebasoodsates tingimustes säiluda. Kultuurid sporuleeruvad reeglina tardsöötmel, vedelsöötmel mitte. Streptomütseedid ja antibiootikumid · Streptomütsiin ja Waksman (1940).
Künnimaa külviks ettevalmistamise masinad - kättesaadav vee hulk, juurte areng ja levimine mullas on 3. masinajuhtide kui ettevõtte spetsialistide rullkultivaatorid. Need masinad on ette nähtud juba küntud takistatud, väheneb varte mass ja nende toitainetesisaldus, koolitamine ja andmete kogumine või muul viisil ette haritud põllu töötlemiseks. Peamiseks väike aeratsioon, stress, tihendamisega võib luua umbrohule tööorganiks on tihendusseadis rull. Sellele on lisatud soodsama keskkonna kui kasvatatavale kultuurile. 4. Tõsisemat andmeanalüüsi, kui on olemas vedrupiid, mis kobestavad ja segavad mulda. Rull tihendab ja Vähendamise võimalused- Vältida põllul liikumist, kui muld andmed kolme viljavahelduse ringi järel
Seal puutuvad nad kokku vahetult päikese kiirguse ja kuivusega. Kõige rikkalikumalt on mikroorganismidega asustatud järgmine mulla kiht paksusega 510 cm. Minnes sügavamale, mikroobide sisaldus mullas väheneb ja sügavusel 2530 cm on see juba 1020 korda väiksem kui kihis sügavusel 12 cm. Sügavuti muutub ka mikrofloora liigiline koostis. Ülemistes kihtides, mis sisaldavad rohkesti orgaanilisi aineid ja kus on tagatud hea aeratsioon, domineerivad aeroobsed saprofüüdid. Toimub aktiivne keerukate orgaaniliste ühendite lagundamine. Mida sügavamad on mulla horisondid, seda vaesemad on nad orgaanilistest ainetest ja seda raskem on õhu juurdepääs sinna. Mulla mikroflooras saavutavad ülekaalu anaeroobsed liigid. Mulla mikroflooras on esindatud nii bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente kui ka aktinomütseetide, vetikate, ainuraksete jt. organismide liigid.
Puistu- valdava osa moodust sookaasikud, järgnevad männikud, vähesel määral kuusikuid; vähese tootlikkusega, IV-V bon. Alusmets- hõre, en esinevad pajud, madal kask ja paakspuu. Alustaimestik- dom tarnad, sagedased ka sookail ja soopihl, kohati pilliroogu ja sinihelmikat; levinud rohkem Lääne- ja Lõuna-Eestis, 1,6% metsadest. Madalsoomuldade viljakus on suht suur, kuid selle ära kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. 1.9 Samblasoometsad- Iseloom vähelagunenud turbasamblakihi esinemine. Alustaimestikus dom turbasammal, puudest mänd. Siirdesoo (ss) kkt Tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel (rabastumisel). Muld- tav alumised turbakihid hästilagunenud, ülemised keskm kuni halvasti lagunenud; turba tüsedus tav 1-3m (võib olla ka 7-8m). Puistu- ülekaalus männikud, vähem sookaasikuid; madala tootlikkusega IV-Va bon; kuivendamisega võimalik tootlikkust tõsta 2-3x
Kilevesi on vähesel määral liikuv paksemalt kihilt õhemale ning taimedele raskesti omastatav. Taimed omastavad vaba vett, mis liigub mullas kapillaar- ja gravitatsioonijõudude mõjul. Osaleb lahustuvate ainete ümberpaigutumises. Tähtsaim liik rippuv kappillaarvesi. Mood. sademetest ja lume sulamisveest mulla ülemistest kihtidest, taimede peamiseks veega varustajaks. Niiskusreziim iseloomustab taimede varustamist veega. Kui vett on liiga palju väheneb mulla aeratsioon ning taimede normaalseks elutegevuseks ja süsivesikute, valkude jne. ei jätku hapnikku. 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; essentsiaalsed lämmastiku juurdeandmine taimele ei asneda süsiniku puudujääki; a) b) täielikult asendatavad anna kanale otra või nisu c) komplementaarsed ühte ressurssi tarbides kulub seda rohkem, kui tarbiks mitut ressurssi.
turvastunud metsakõduks. Kui orgaanilise aine kihi tüsedus on aga üle 30cm on tegemist turbaga ja vastavalt ka turvasmullaga. Kõdu kaitseb mulda erosiooni eest, mis on eriti oluline nõlvadel. Kõdu on suure veemahutavusega. Kõdu lagunemise kiirus oleneb mikroorganismide, mullafauna ja -floora koosseisust ja nende elutingimustest, millest tähtsamad on: 1) õhustatus; 2) kõdu koostis; 3) niiskus; 4) temperatuur. Üks olulisemaid tegureid lagunemisel on õhustatus ehk aeratsioon. Mida väiksem on C/N vahekord seda kiiremini kõdu laguneb. Metsahuumuse tüübid: Eristatavad vormid on järgmised: 1) mull; 2) moder; 3) moor. Mull – tekib laialehiste puude ja põõsaste varise kiirel lagunemisel. Moder - omadustelt mulli ja moori vahepealne, tekib mesotroofsetes tingimustes. Moor - kujuneb toitainetevaestel lähtekivimitel lämmastikuvaese varise lagunemisel. Huumuse moodustumine oleneb ka puistu alumistest rinnetest - alusmetsast ja -taimestikust. 5.6
Puistud vähese tootlikkuse ja väikese täiusega, IV-V bon. Alusmets hõre, enamasti esinevad pajud, madal kask ja paakspuu. Alustaimestikus domineerivad tarnad, sagedased on ka sookail ja soopihl, kohati pilliroogu ja sinihelmikat. Levinud rohkem Lääne- ja Lõuna- Eestis, 5% metsadest. Madalsoomuldade viljakus on suhteliselt suur, kuid selle ära kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. 1.9 Samblasoometsad Iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi esinemine. Alustaimestikus domineerib turbasammal, puudest mänd. Esinevad siirdesoo ja raba kasvukohatüüp. Siirdesoo (ss) kasvukohatüüp - tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel (rabastumisel). Turvastumise tõttu soopind kerkib, eraldub toitvatest põhjavetest ja vaesub toitainete väljauhtumise tagajärjel. Sademetevee äravool
Lõpuks võib org.aine laguneda lihtsateks ühenditeks (CO 2, H2O ja mineraalsoolad) Lagunemise kiirust mõõdetakse tavaliselt aralduva süsihappegaasi hulga järgi Org.aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nim. mineralisatsiooniks Peamised org.aine lagundajad on bakterid ja seened Mulla orgaanilise aine lagunemise kiirus ja iseloom sõltuvad mitmest tegurist: 1. Õhustatus e. aeratsioon a) Aeroobne lagunemine (kõdunemine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid, mis on rohelistele taimedele toiduks; kiire lagunemine. Nt. kompostimine on ka aeroobne protsess b) Anaeroobne lagunemine mitte täielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine; aeglane lagunemine Tavalistelt põllumuldades toimub aeroobne ja aneroobne lagunemine paralleelselt,
nad vähendavad vaimset aktiivsust, tekitavad peavalu, ärritavad limanahku. Kergete positiivsete ioonide allikateks on lahtised küttespiraalid, väga kuumad radiaatorid Õhu parameetrite parandamiseks ja sobivaks kujundamiseks kasutatakse õhu konditsioneerimist Ventilatsioon Loomulik ventilatsioon saavutatakse sise- ja välisõhutemperatuuride ja rõhkude erinevusega, tuule mõjul, akende ja valguskuplite kaudu. Aeratsioon on planeeritud ja reguleeritud loomuliku ventilatsiooni liik Mehaaniline ventilatsioon jaguneb üld- ja kohtventilatsiooniks. Üldventilatsioon jaotatakse -sissepuhke- ja -väljatõmbeventilatsiooniks Kohtventilatsiooni kasutatakse üksikute seadmete juures kas mürgiste gaaside paikseks eraldamiseks Avariiventilatsioon on ette nähtud selleks, et kiires korras eemaldada suuri koguseid kõrge mürgisuse või plahvatusohtlikkusega gaase ja aurusid
liigniisked (ajutiselt) gleistunud mullad; tugevasti liigniisked (alaliselt) gleimullad; ebastabiilne kahekihilise lõimisega muldadel põhjustatud nn. ülaveest. LP mullad. 47. Mulla õhk ja õhureziim. Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhuläbilaskvuse, õhumahutavuse ja õhuvahetusega seotud nähtusi. Mullaõhu moodustavad: atmosfäärist mulda tunginud gaasid; biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid (ammoniaak, süsihappegaas jt). Mulla õhustatus ehk aeratsioon sõltub mulla poorsusest ja niiskusest, mis omakorda sõltub mulla tüübist, struktuursusest jms. Mullaõhu koostis erineb atmosfäärse õhu koostisest, sisaldades rohkem süsihappegaasi. Õhuvahetus atmosfääri ja mullaõhu vahel on tähtis, kuna sellega saavad taimejuured ja aeroobsed mikroorganismid vajalikku hapnikku ja taime maapealsed osad süsihappegaasi. Õhuvahetus peab toimuma keskmiselt iga tunni aja tagant
tõkestamine. Peale väljapumpamist: eemaldamine (N pH muutmisega anorgaanilised ained), bioloogiline töötlemine, kloreerimine, osoneerimine, aktiivsöega adsorptsioon, lenduvate orgaaniliste ühendite eemaldamine. Pinnaveereostuse kõrvaldamine Lihtsam jälgida, proove võtta. Vähendada reostust selle allikaist. Kahjulikud ained fikseeritud põhjasetetesse: nende eemaldamine (vältida uuestimobiliseerimist). Isoleerimine. Keemiline töötlemine. Kunstlik aeratsioon. Ülesanne (XIII). Teile pakutakse konkreetset tööd: selgitada, kas käiade arvukuse vähenemine X. jões on seotud geoloogiliste teguritega, inimmõjuga vms. Visandage kiiresti projektkavand üheks aastaks, missuguseid töid ja millal teete, välitöödel ja laboris - missuguseid parameetreid mõõdate, jne. 1 lk. projekti veenvusest sõltub, kas saate uurimisrahad või ei. MAAVARADE KAEVANDAMINE Maavara iseloomustav näitaja on selle-kaevandamise majanduslik otstarbekus antud
Valikkuivendust iseloomustab kraavide ebakorrapärane paigutus piki lohke ja nõgusid. 6.2.5. Metsa kuivendamise tagajärjed 6.2.5.1. Taimekasvutingimuste muutumine pärast kuivendamist. Kuivendamine parandab põhiliselt ühte soomuldade viljakust piiravat faktorit - veereziimi, kuid mõjutab ka teisi tegureid. Kuivendamise mõjul mõned turba omadused muutuvad. Muutused on seda märgatavamad, mida kestvam on kuivendus olnud ja mida viljakam on kuivendatud kasvukohatüüp. Mulla aeratsioon. Taimede, sealhulgas ka puude elutegevus ja produktiivsus turvasmuldadel sõltub mulla aeratsioonist. Aeratsiooni all mõistetakse gaasivahetust mulla ja atmosfääri vahel, mille tulemusena muld rikastub hapnikuga ja vabaneb süsihappegaasist. Peamiselt mulla õhk on see, mis varustab puujuuri hapnikuga. Kuivendamise intensiivsusest sõltub esmajoones sügavamate mullakihtide aeratsioon. Näiteks ebapiisava kuivenduse korral on süsihappegaasi sisaldus 40 cm sügavuses 2 korda suurem (2..
fosfaate inositoolfosfaatidest. Fosfori immobilisatsioon mikroobide biomassi sltub C/P suhtest keskkonnas. Kui C/P suhe on viksem kui 200/1, siis toimub mineralisatsioon. Kui C/P suhe on suurem kui 300/1, siis toimub immobilisatsioon. Kui see suhe on vahemikus 200-300, siis muutusi keskkonna fosfaatide konsentratsiooni osas ei toimu. Fosfori mineralisatsiooni sltub keskkonnateguritest, mis mjutavad mikroobide aktiivsust (temperatuur, pH, aeratsioon, niiskus). Mulla mikroobid vivad suurendada fosfori kttesaadavust taimedele, kui nad eritavad keskkonda orgaanilisi happeid, mille tulemusena suureneb fosfori lahustuvus. Loomad ATP TaimedPO44 3- VesiNa xx HH yy PO44 KK xx HH yy PO44 DetergendidNa33PO44 VetisedNa xx HH yy PO44 KK xx HH yy PO4 Ca xx(OH)yy(PO44))zz KimividCa xx(OH)yy(PO44))zz Fe xx(OH)yy(PO44))z Mgxx(OH)yy(PO44))zz VetisedNa xx HH yy PO44 KK xx HH yy PO4 Lahustumatud orgaanilised fosfaadid Lahustuvad orgaanilised fosfaadid
nad vähendavad vaimset aktiivsust, tekitavad peavalu, ärritavad limanahku. Kergete positiivsete ioonide allikateks on lahtised küttespiraalid, väga kuumad radiaatorid Õhu parameetrite parandamiseks ja sobivaks kujundamiseks kasutatakse õhu konditsioneerimist Ventilatsioon Loomulik ventilatsioon saavutatakse sise- ja välisõhutemperatuuride ja rõhkude erinevusega, tuule mõjul, akende ja valguskuplite kaudu. Aeratsioon on planeeritud ja reguleeritud loomuliku ventilatsiooni liik. Mehaaniline ventilatsioon jaguneb: üld- ja kohtventilatsiooniks. Üldventilatsioon jaotatakse sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooniks Kohtventilatsiooni kasutatakse üksikute seadmete juures kas mürgiste gaaside paikseks eraldamiseks Avariiventilatsioon on ette nähtud selleks, et kiires korras eemaldada suuri koguseid kõrge mürgisuse või plahvatusohtlikkusega gaase ja aurusid
Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud. Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt.- üleujutused pikemaajalised, turvas tüsedam. Põhjavesi väheliikuv. Sookaasik, kuusik. Vähe tootlikud puidud. Väikese täiusega. Hõre alusmets – pajud, mdl kask. Taimestik tarnad, soopihl. Madalsoomullad viljakad, aga selle kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. Rabastuv : Lääne ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: happeline muld, toitainete vaene, veerežiim kõrge. Puu- ja põõsarinne: üksikud sookased, kidurad männid, alusmets puudub. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: sookail, tupp-villpea, kanarbik, sinikas, jõhvikas, teder, kassikakk, kägu, osjad. Sinika- Raba-sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. ja karusambla kkt.-
ülaveest. LP mullad. Automorfsed mullad: põukartlikud, parasniisked ja gleistumistunnustega mullad. Poolhüdromorfsed mullad: gleistunud ja gleimullad. Hüdromorfsed mullad: turvastunud ja turvasmullad. Mulla õhk ja õhureziim Mullaõhu moodustavad: 1. atmosfäärist mulda tunginud gaasid 2. biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid (ammoniaak, süsihappegaas jt). Mulla õhustatus ehk aeratsioon sõltub mulla poorsusest ja niiskusest, mis omakorda sõltub mulla tüübist, struktuursusest jms. Mullaõhu koostis erineb atmosfäärse õhu koostisest, sisaldades rohkem süsihappegaasi. Mulla õhul on tihe seos mulla tahke ja vedela faasiga. Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhuläbilaskvuse, õhumahutavuse ja õhuvahetusega seotud nähtusi. Mulla õhumahutavuse all mõistetakse õhuga täidetud pooride mahtu. Arvutatakse %-des
Mulla mõju metsale asuv mitmesugustes lagunemis- ja ülesehitusele. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat muundumisstaadiumis olev orgaaniline horisont, Üks olulisemaid tegureid lagunemisel on kihti, mis on kujunenud mitmesugustest kivimitest mis on oma arengus seotud mulla ja kogu õhustatus ehk aeratsioon atmosfääri ja elusorganismide mõjul ning mille fütotsünoosiga. Tähistatakse mullaprofiili Kõdu koostisest avaldab mõju süsivesikute, iseloomulikumaks tunnuseks on viljakus. kirjeldustes "O". Metsakõduhorisont on valkude ja ligniini vahekord: mida suurem on Kliimategurite kõrval on muld üheks peamiseks metsahuumuse ehk huumusprofiili üheks ligniinisisaldus, seda aeglasem on lagunemine. Eri
5. ebastabiilne kahekihilise lõimisega muldadel põhjustatud nn. ülaveest. LP mullad. Automorfsed mullad: põukartlikud, parasniisked ja gleistumistunnustega mullad. Poolhüdromorfsed mullad: gleistunud ja gleimullad. Hüdromorfsed mullad: turvastunud ja turvasmullad. 48. Mulla õhk ja õhureziim Mullaõhu moodustavad: 1. atmosfäärist mulda tunginud gaasid 2. biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid (ammoniaak, süsihappegaas jt). Mulla õhustatus ehk aeratsioon sõltub mulla poorsusest ja niiskusest, mis omakorda sõltub mulla tüübist, struktuursusest jms. Mullaõhu koostis erineb atmosfäärse õhu koostisest, sisaldades rohkem süsihappegaasi. Mulla õhul on tihe seos mulla tahke ja vedela faasiga. Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhuläbilaskvuse, õhumahutavuse ja õhuvahetusega seotud nähtusi. Mulla õhumahutavuse all mõistetakse õhuga täidetud pooride mahtu. Arvutatakse %- des
Protsess algab iseenesest, kiirendamiseks sissevool soojuskaod 100kg KHT vajalik segamine ja soojendamine väljavool aeratsioon Aeroobne 2-10kg KHT Eraldub biogaas (CH4, CO2), mida saab 100kWh muda 30-60 kg kasutada Soojust ei eraldu, aeglast protsessi saab
lagunemistingimusi. Keemiliselt lagundavad kõdu peamiselt mikrofloora esindajad - bakterid ja seened. Orgaanilise aine lagundamisel moodustavad mullaorganismid komplitseeritud tööahelaid, kusjuures mitmesugused huumusevormid tekivad vastavalt nende tööahelate ülesehitusele. Üks olulisemaid tegureid lagunemisel on õhustatus ehk aeratsioon. Piisava õhuhapniku juurdepääsu korral toimub lagunemine aeroobsete bakterite ja seente mõjul. Seda nimetatakse orgaanilise aine aeroobseks lagunemiseks. Aeroobsel lagunemisel orgaaniline aine mineraliseerub ja tekivad lihtsad lõppsaadused. Anaeroobsel lagunemisel toimuvad protsessid orgaanilises aines ja mineraalühendites oleva hapniku arvel. Kõdu koostisest avaldab mõju süsiniku ja lämmastiku vahekord: mida väiksem see on seda kiiremini kõdu laguneb.
Kasvuoks pikk (vähemalt 15 cm), enamasti sirge üheaastane oks, millel pole õiepungi. Kärpimislõige- üheaastase oksa lühendamine punga pealt. (Järve ja Eskla 2009) Syringa vulgaris Harilik sirel Hooldamine Sirel vajab huumusrikast niisket mulda, kuid ei talu põhjavee kõrget taset. (Harilik sirel) Mulla huumusesisaldus peaks olema 3-4%. Sobivaimad on kergema lõimisega mullad, rasked savimullad vajavad järjepidevat harimist, et tagada piisav veeläbilaskvus ja aeratsioon. Raskete lõimiste puhul oleks mõistlik sireli istutusauk drenaaziga varustada. Kasvuperioodil tuleb mullapinda regulaarselt kobestada, kuid sealjuures ei tohi unustada, et sirelijuured asuvad mulla pindmises kihis. Sirelid 13 eelistavad lubjarikast mulda, kuid kergema lõimise puhul piisab ka neutraalsest reaktsioonist. Sireleid võib väetada juurte või lehtede kaudu
ülesanne. Mulda tuhnivad ja uuristavad liigid, peamiselt vihmaussid, segavad kõdu mineraalmullaga, parandades sellega lagunemistingimusi. Keemiliselt lagundavad kõdu peamiselt mikrofloora esindajad - bakterid ja seened. Orgaanilise aine lagundamisel moodustavad mullaorganismid komplitseeritud tööahelaid, kusjuures mitmesugused huumusevormid tekivad vastavalt nende tööahelate ülesehitusele. Üks olulisemaid tegureid lagunemisel on õhustatus ehk aeratsioon. Õhuhapniku juurdepääsu korral toimub lagunemine aeroobsete bakterite ja seente mõjul. Seda nimetatakse orgaanilise aine aeroobseks lagunemiseks. Aeroobsel lagunemisel orgaaniline aine mineraliseerub ja tekivad lihtsad lõppsaadused. Anaeroobsel lagunemisel toimuvad protsessid orgaanilises aines ja mineraalühendites oleva hapniku arvel. Lagunemise vaheproduktidest kuhjub mitmesuguseid orgaanilisi happeid, mis on lagundavatele bakteritele mürgiks ja takistavad edasist lagunemist.
rabad. Kuid rabad on enamasti piirdekraavidega ümbritsetud. · Kõige enam on viimase 50 aasta jooksul kuivendatud madalsoid, neid on looduslikud oleks säilinud vaid ligikaugu 5%-l soode pindalast Soode taimestik · Iseloomulik tänapäeva taigavööndi soodele on sammalde, eriti turbasammalde ja rohttaimede lai levik · Floora koosneb valdavalt sellistest õistaimedest, mis kannatavad turba iseärasusi: nõrk aeratsioon, halb soojusjuhtivus, pidev kõrguskasv · Kõik rohttaimed on mitmeaastased · Puud on ebasoodsatest tingimustest ja kidurad · Enamasti mänd, sookask ja kuusk · Soode taimkatte liigilise koosseisu määrab põhiliselt vete toitelisus: arutoitelised sood (nõlva-, pinnase- või põhjavete toitained), nendeks on madalsood; sademetoitelised kõrgsiid Soode liigitus · Soode toitumise järgi liigitatakse madal-, siirde- ja kõrgsoodeks.
kihiviisiline Harimissügavus 5...7 5...7 7...9 Viimane harimine 5...7 cm sügavuselt KARTULI MAHAPANEKUEELNE MULLAHARIMINE · Kartulipõllu muld peab olema haritud umbrohupuhtaks, peensõmeraliseks ja sügavalt kobedaks, kus on hea aeratsioon, mida kartuli mugulad, juured ja stoolonid vajavad kasvamiseks ja hingamiseks. · Seemnemugulate idanemise ja stoolonide moodustamise ajal vajab kartul kobedat mulda, kuna tärklise suhkrustumine idanemisprotsessis vajab rohkesti hapnikku. · Stoolonid saavad normaalselt areneda üksnes kobedas mullas, sest suuremõõtmeliste rakkude tõttu ei suuda nad tihedas mullas ületada mulla mehaanilist vastupanu.
parandades sellega lagunemistingimusi. Keemiliselt lagundavad kõdu peamiselt mikrofloora esindajad - bakterid ja seened. Orgaanilise aine lagundamisel moodustavad mullaorganismid komplitseeritud tööahelaid, kusjuures mitmesugused huumusevormid tekivad vastavalt nende tööahelate ülesehitusele. Üks olulisemaid tegureid lagunemisel on õhustatus ehk aeratsioon. Piisava õhuhapniku juurdepääsu korral toimub lagunemine aeroobsete bakterite ja seente mõjul. Seda nimetatakse orgaanilise aine aeroobseks lagunemiseks. Aeroobsel lagunemisel orgaaniline aine mineraliseerub ja tekivad lihtsad lõppsaadused. Anaeroobsel lagunemisel toimuvad protsessid orgaanilises aines ja mineraalühendites oleva hapniku arvel
samblarinne kohati, esinevad soovildik, teravtipp, turbasamblad, mätastel laanik, palusammal jt. Raiestikel kasvavad põhiliselt tarnad ja kõrrelised, LU toimub tavaliselt sookasega. Kasvukohatüüp on enam levinud Lääne- ja Lõuna- Eestis (Läänemaa, Pärnumaa, Tarumaa, Jõgevamaa) piirkonnas, moodustades 3,8% riigimetsadest ja 3,2 % kogu vabariigi metsadest. Madalsoomuldade viljakus on suhteliselt suur, kuid selle ära kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. 14.2.9. S a m b l a s o o m e t s a d Iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi esinemine lasundi ülaosas. Alustaimestikus domineerivad turbasamblad ja puhmad, puudest mänd. Esinevad siirdesoo ja raba kasvukohatüüp. 14.2.9.1. Siirdesoo kasvukohatüüp (ss) Tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel (rabastumisel), levides tasastel madalikel. Turvastumise tõttu soopind kerkib, eraldub toitvatest põhjavetest ja vaesub toitainete väljauhtumise tagajärjel
Eestis on üle 1 milj. ha kividega risustatud maid. Olmedegradatsioon kui muld kaetakse olmejäätmetega või materjalidega, mida kasutatakse olmes. Võib olla otseselt seotud keemilise degradatsiooniga kui olmejäätmed viiakse mulda lagunemisel moodustuvad erinevad kemikaalid. Masindegradatsioon põllumajandusmasinate või metsamasinate kasutamise tagajärjel mullaomaduste halvenemine. Masinad tallavad, pööravad mulla segi. Tallamisel tihendatakse muld, väheneb mulla aeratsioon, infiltratsioon, lõhutakse mullaagregaadid. Tulemuseks liigtihe muld, ülavesi. Taimejuured ei suuda mulda tungida kui Dm on üle 2,0 g/cm3, suureneb kahjulike elementide liikumine Al, Mn. P uhutakse mullast välja. Eestis on kindlaks tehtud, et suurel põllul (üle 10 ha) tuleb 1 ha kohta 2...3 ha jälgi, põlluotstel aga 1 ha kohta 7...8 ha jälgi. Eestis on muldadest tallamise suhtes tundlikumad liivsavi ja savimullad. Vastupidavamad on liivad ja kivised mullad. Vältimiseks: 1
annaabi.ee 
