Aurumasinate eeliseks on see, et kuuma-allikana võib kasutada mistahes sooja-allikat, et saada auru. Levinuimaks sooja-allikaks on tuli, mille kütuseks on puit, süsi või õli. . 3 Aurumasina leiutamine ja arengu etapid Esimene teadaolev aurumasin leiutati Aleksandria leiutaja poolt 1. sajandil p.k.r. Selle nimi oli aeolipile., kuid seda kasutati vaid mänguasjana. Esimene aurumasin (aeolipile) leiutati 1. sajandil. 1663. aastal avaldas Edward Somerset, Worchesteri 2. markii, oma aurumasina plaanid. Ajaloolased pole kindlaks teinud, kas ta seda masinat ka rakendas, kuid arvatakse, et ta kasutas seda vee pumpamiseks Vauxhalli majas. Umbes 1680
Lõigatud nurk vastab pärast sisselaskesiibri sulgumist ja enne väljalaskeklapi avanemist toimuvale adiabaatilisele paisumisele. Kasutegur sõltub katla rõhust; algul oli see suhteliselt madal (alla 2 atm., temperatuur 390K); hiljem tõsteti rõhku kuni 10 atmosfäärini. Sellele vaatamata jääb aurumasina kasutegur 10% piiridesse. Aurumasina ajalugu. Aurumasina ajalugu ulatub tagasi esimesele sajandile pKr; esimene teadaolev algeline aurumasin on Hero Aleksandria poolt kirjeldatud aeolipile. Aeolipile on raketi stiilis reaktiivmootor mis keerleb kuumutamisel. Järgnevatel sajanditel sai tuntuks algeline auruturbiin seade, kirjeldatud Taqi Al-Din'i poolt aastal 1551 ja Giovanni Branca poolt aastal 1692, mis demonstreeris auru omadusi. Esimene praktiline auru jõul ,,mootor" oli veepump, arendatud 1698 Thomas Savery poolt. Sellel osutus olema piiratud tõstekõrgus ja oli aldis katla plahvatustega, kuid siiski sai see masin tööd mõningates kaevandustes ja pumbajaamades.
Aurumasin Aurumasin on soojusmasin, mis muundab auru soojusenergia mehaaniliseks tööks, laiemalt võttes aurujõuseade. Aurujõuseadmetes kasutatakse töökeha või soojakandjana veeauru. Auru toodetakse aurukateldes, kus vesi kuumutatakse keemistemperatuurini, aurustatakse ja antakse aurule vajalikud parameetrid (rõhk ja temperatuur). Aurumasina ajalugu Teadaolev aurujõuseadme esimene skeem pärineb esimeset sajandist. Seadme nimi oli Aeolipile (tuleb sõnadest aeoli ja pile – Kreeka tuulejumal), autoriks Heron Aleksandriast. See masin praktilist kasutust ei leidnud, kuid demonstreerib ilmekalt, et aurujõuseade on võimeline tegema tööd, paneb trumli pöörlema. Esimese töötava aurujõuseadme ehitas prantslane Denis Papin (1647 – ca 1712) 1690.aastal. Silindrit, mille sees on kolb, kuumutatakse alt, silindris olev vesi aurustub ja aur tõstab paisudes kolvi üles
annaabi.ee 
