Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis
5
Nüüdiandmete foonil on selge, et meilgi on tegemist tektooniliste
maavärinatega, mis Skandinaaviamaades, eriti Norras on üsna
tavalised. Neid põhjustavad maakoore rahutud sügavamad osad.
Omapoolset mõju avaldab ka maakoore nüüdiskerkimine, mis on
teatavasti ebaühtlase kiirusega (Joonis 2) ja võib kohati põhjustada
maakoore lõhenemist erineva suurusega plokkideks. Just selliste
plokkide kokkupuute alal võivadki aeg-aejalt tekkida pinged ja
laheneda maavärinate näol. On üsna loomulik, et Soome lahe
suudmeala on praegu mõneti suurema pinge all, sest just seal ristuvad
erisuunalised tektoonilised murranguvööndid, mis arvatavasti ongi
andnud aluse Loode-Eesti senisele ja küllap ka tulevasele seismilisele
aktiivsusele (Raukas, 1987).
Aga loomulikult on meil võimalik tajuda üsna kaugete maavärinate
kaja. Näiteks 1977. a. 5. märtsil umbes kell 22:30 tundsid maa
võnkumist paljud meie vabariigi elanikud
annaabi.ee 
