Universum
tulevikust ning sel viisil on nii olnud kui tulev tegelikult alati olemas.
Loodusteaduste jaoks on aeg muutunud füüsikaliseks mõisteks:
teda saab mõõta ja matemaatiliselt kirjeldada. Füüsikaliselt on reaalne
neljamõõtmeline aegruum, mis võib ajas ulatuda põhimõtteliselt miinus
lõpmatusest kuni pluss lõpmatuseni. Igal olnud, oleval ja tuleval
sündmusel on kindlad koordinaadid aegruumis. Einsteini võrrandite
kohaselt ei ole aegtuum tasane, vaid vastavalt Universumis oleva
mateeria omadustele ja jaotusele keerulisema geomeetriaga.
Heisenbergi määramatuseprintsiip ei luba ühel ja samal ajahetkel
mõõta kvantosakese koordinaati ja impulssi. Nende mõlema kohta võime
informatsiooni saada, mõõtes neid erinevatel ajahetkedel. Mõistus võib
Universumist aru saada ainult siis, kui ta vaatleb seda ajalises arengus.
Kasutatud kirjandus:
· ,,Kooli astronoomia põhivara" Tõnu Soopalu; Tallinn ,,Koolibri"
1994 a.
annaabi.ee 
