optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotahvo vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub elektroonilise juhtploki poolt juhitava hüdrosõlme vahendusel variaatoriga. Sõidusuuna vahetamine toimub planetaarülekande abil. Sõitmine ederpidi: Ederpidisõidul ühendab mitmekettaline sidur vedava võlli ja aeglustava ülekande vedava hammasratta, mis omakorda lukustab planetarülekande. Sõitmine tagurpidi: Tagurpidisõidul ühendab (lukustab) mitmekettaline sidur planetaarülekande kroonratta variaatorkasti kerega, mistõttu pöörlemise suund muutub. CVT Variaatorkasti põhikomponendiks on metallist kettvariaator. Variaatoreid on toodetud nii vedavatena kui ka lükatavatena. Variaatori mõlemad rattad, vedav ja veetav ratas, koosneb kahest üksteise suhtes aksiaalselt liikuvast koonuspinnast.
võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Ühtlaselt kiirenev liikumine- Ühtlaselt kiireneva liikumise korral liigub keha nii suuruselt kui suunalt muutumatu kiirendusega. Vaba langemine-Keha liikumine mingil kiirendusel ilma takistavate jõududeta. Vaba langemine on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis (vaakumis). Ühtlaselt aeglustuv liikumine-Ühtlaselt aeglustuva liikumise korral liigub keha nii suuruselt kui suunalt muutumatu aeglustava kiirendusega. 3.Newtoni seadused. Newtoni I seadus iga keha säilitab paigaloleku või ühtlase sirgliikumise, kuni talle ei mõju mingi jõud või mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni II seadus kiirendus millega keha liigub, on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga. Newtoni III seadus- kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised. 4. Mis asi on hõõrdejõud ning millest on see tingitud?
Settebassein ja märgala kogujakraavil (Kosteikkojen..., 1996) Märgala on looduslikus seisundis olev ala, millest osa on kogu aeg kaetud veega ja osal alal on põhjavesi kuival perioodil maapinna lähedal ning mis ujutatakse üle tulvavee poolt kas tervikuna või osaliselt. Alustaimestik on tüüpiline liigniiskele kasvukohale. Kasvab ka puid ja põõsaid. Märgala on vee paisutamisega, sängi laiendamisega, voolutee pikendamisega (lookleva sängi taastamine) või muu sarnase veevoolu aeglustava toimega rakendamise tulemusena saadud ning taimedega kaetud tehislik rajatis. Võrreldes settebasseiniga on veesügavus märgalal väike ning seetõttu on tema vajalik pindala suurem. Heljumit ja toitaineid vähendavad märgalas toimuvad mehhanismid saab jagada järgmisteks osadeks: 1. voolukiiruse vähendamisega settib heljum ja sellega seotud taimetoitained; 2. toitainete sidumine märgala biomassis; 3. märgalas toimuvad keemilised ja mikrobioloogilised protsessid; 27
annaabi.ee 
