Antiikaja Tehnika
Puidusöega
kuuumutamine ja tagumine võimaldas raua pinnal saada terasekihti. Teraskiht lubas
hakata valmistama teravaservalisi töö ja sõjariistu. Kreeklased haniksid rauast sõjariitstu
Väike-Aasiast. Põllunduses tõusis tänu rauast tööriistadele tootlikkus, alates aastast 700
eKr hakati raudkirvestega metsi maha raiuma Europpas. Varsti kasutasid kreeka ja rooma
talupojad rauast kühvleid, labidaid, krikasid, kõplaid, vikateid, kõverteralisi aednikunuge.
Lambarauad leiutati aastal 500 eKr. Samal ilmusd puuseppade raam- ja põiksaed. -4 saj
leiutasid kreeklased höövli, mis asendas lihtsat tõmbetera. Samast ajast on ka puur.
Seppadel olid aastaks -500 liigendiga pihid, näpitsad, meislid, täistati lõõtsasid. Rauast
tööriistasid tegid võimalikuks tunnelite ja akveduktide rajamine.
Esimene avastus ploki olemasolu kohta leidus assüüria reljeefil -8.saj. Plokk kutsus
annaabi.ee 
