advendipühapäevadel käisid nad kirikutes ja laulsid vaimulikke laule, mis olid enamasti seotud jõuludega. Tänapäeval on üks advenditava päkapikud, kes toovad öösiti maiustusi, mida lapsed hommikuti sussi või soki seest leida võivad. Advente sümboliseerivad veel advendiküünlad ja advendikalender. Paljudel akendel võib näha detsembrikuus põlemas küünlaid, mis on enamasti elektrilised. Advendi küünlajalg on nelja küünlaga, kuid kaasaegsemad on seitsmega. Algul tehti advendikalendreid ise, samuti saadeti neid ka välismaalt pakiga või toodi reisikingina. Need olid uhkusesemed, seega hoiti neid alles ka pikka aega pärast jõule ja kommide lõppemist. 1990. Aastatatest on advendikalendreid vabalt müüa ja nende ostmine on väga laialdaselt levinud.
Andresepäev - 30. november Andresepäevast algab advendiaeg, mis tõusis oluliseks just 20. sajandi teisel poolel. Advendiajaks valmistati lastele erilisi riidest või paberist advendikalendreid, kus iga päev oli võimalik avada uus aken või tasku ja leida selle tagant/alt mänguasi või maiustus. Kui vabrikukalendrid olid varem nende laste eelis, kelle vanemad käisid välismaal, siis viimastel kümnenditel on igaüks saanud poest osta kommide või küpsistega kalendreid. Päris aastatuhande lõpul hakati peamiselt Skandinaaviamaade eeskujul õhtuti akendel süütama kuus elektriküünalt või põletama elavaid küünlaid. Nende abil on hõlbus jälgida jõulude lähenemist