Budistlik kunst
monumentide tarvis ja need kehastavad nüüd uusi ja budismile omaseid usulisi
põhimõtteid.
Kultusarhitektuur tuli koos budismiga III saj paiku eKr, sest enne valitsenud brahmanism
seda ei vajanud. Stuupadest on juba räägitud, kuid budism ehitas ka pühahooneid. Kuna
tollal ei omatud veel piisavalt tehnilisi teadmisi suurte hoonete ehitamiseks, siis osutuks
lahenduseks donaatorite rahastatud uuristatud koopad. Esimesed suuremad koobashooned
rajati II saj paiku eKr Bhadsa ja Adsanta lähistele.
Kaljukoopad jagunevad kaheks tsaitja ehk koobastempel ja vihaara ehk koobasklooster.
Tsaitja on kaljusse raiutud pikliku põhiplaaniga tempel, mille ühes lühiküljes on apsiid;
apsiidi keskel on väike stuupa; kaks rida sambaid jagavad ruumi kolmeks lööviks,
kusjuures kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem. Tsaitjatel on eeskoda ja eriti
kunstipäraselt kaunistatud fassaad, mille ülemises osas on suur avaus ruumi
valgustamiseks
annaabi.ee 
