Lühijutt
Loom lähenes Erikule, kuid ei vaevunud käpuli
laskuma. Taaskord tegi mees end suuremaks ja möirgas, kuid nüüd juba natuke paanilisemalt.
Seegi kord karu ei reageerinud, mees oli täiesti nõutu ja sammus aeglaselt tagasi. Järsku kostis
üks pauk matkaplatsilt karu pööras pea platsi suunas kostis teinegi pauk ning karu pistis
jooksu. Läks mööda üks tubli minut või kaks kuni karu oli silmapiirilt kadunud.
Erik läks Adrienne juurde öeldes teepeal vaikselt: ,,Adreienne?" Naine tõstis pea ning nähes,
et oht on möödas tõusis püsti ning kallistas Erikut. Erik üllatus: ,,Sa ei minestanudki?" ,,Jah,
juhtus midagi vapustavat!" ütles ta lõbusalt ja jätkas: ,,Mul tuli meelde kui me olime ükskord
matkal ning sa päästsid mu elu, lastes mul surnut mängida ja ise karu minema hirmutades!
Ning see ei olnud ainus, mis mul meelde tuli, ma mäletan ka teisi asju matkast, mil see
intsident juhtus." ,,See on imeline
annaabi.ee 
