ainus poeg, kui samas räägitakse ka, et Adonis oli Egiptuse kuninga Belose poeg, seega ei tea keegi täpselt kelle või mille poeg ta oli. Adonis suri metssea kihvade läbi. Looma saatis kas Artemis või Artemise armastaja Ares, kes oli Adonise ilu peale kade. Kolmanda versiooni järgi oli seaks moondunud jumal Apollon: ta maksis kätte Aphroditele, kes oli Apolloni poja Erymanthose pimedaks teinud, sest oli näinud Aphrodite alasti suplemist pärast armuembusi Adonisega. Iga tilk Adonise verest muutus veripunaseks ülaseks (anemooniks). Appi tõttav Aphrodite veristas oma jalgu ning tema veri värvis valged roosid punaseks. Adonist austati sageli müsteeriumireligioonides. Suvisel pööripäeval peeti Adonise pidustusi: naised külvasid "Adonise aedadesse" tilli ja salatit ning nisu- ja odrateri. Taimed võrsusid ja närtsisid ning naised leinasid vegetasioonijumala enneaegset surma.
Zeusi tähelepanu köitis kaunis printsess Io, tegi Hera kõik, et Iod Zeusist eemale hoida. Kord karistas Zeus lapiitide maa kurja kuningat, Ixioni, sest too tahtis Herat endale saada. Heral ja Zeusil oli kaks poega: Hephaistos ja Ares. Neil oli ka tütar Hebe. Ilu- ja armastusjumalanna Aphrodite oli Uranose ja merevahu tütar. Kord aitas Aphrodite Ktisyllat ja Ermocharist, kuid karistas Ktisylla isa. Samuti aitas Aphrodite kujur, Pygmalioni, kuid karistas Narkissost. Aphrodite oli abielus Adonisega, kuid kord jahil käies sai Adonis surma. Kord tõi Leto Deelose saarel ilmale Apolloni ja ta kaksikõe. Muusika- ja valgusejumal, Apollon oli Leto ja Zeusi poeg. Noorelt tappis ta Pythoni, kuid selle eest oli ta aga lambur Pherai kuninga Admetose juures. Apolloni abiga sai Admetos endale oma unelmate naise. Kord pani Eros Apolloni nümf Daphnesse armuma. Ühel päeval pidi Apollon peaaegu Atoolia kuninga tütrega abielluma. Apollonil oli ka kaks poega: metsajumal Paan ning arst Asklepios
Aineiasel õnnestus põlevast Troojast põgeneda ja pika ekslemise järel Itaalia rannikul randuda. Rooma luuletaja Vergilius tegi troojalaste heerosest oma eepose "Aeneis" peategelase. NB! Suurenda pilte! a) Milose Venus. Louvre (originaal) b) Praxiteles. Arles'i Venus. Louvre. (rooma koopia) c) Praxiteles. Kapitooliumi Knidose8 Aphrodite. Kapitooliumi muuseum, Rooma (rooma koopia) Armastusjumalanna armulool imeilusa Foiniikia noormehe ADONISega on aga väga traagiline lõpp. Aphrodite oli temasse sedavõrd armunud, et ei pööranud enam üldse tähelepanu ei seaduslikule abikaasale ega Aresele. Just viimase tahtel murdis metssiga noormehe tükkideks. Nähes, mis juhtunud, puhkes Aphrodite kibedalt nutma ja tema pisaraist said uued lilled anemoonid. NB! Suurenda pilte! Canova. Venus ja Adonis. Borghese galerii Canova. Amor ja Psyche. Marmor. Louvre
annaabi.ee 
