Eesti keele mõisted
esinesid piirialadel seoses kaubanduse ja sõjandusega, kirjakeel puudus, kultuur põhines suulisel
traditsioonil.
2) Orduaeg(1200-1550) tänu ristiusustamisele rääkis eestis lihtrahvas eesti keelt, ametlik suhtlus
toimus alamsaksa keeles ja kiriklik tegevus ladina keeles. Eestikeelne kultuur oli suuline, kirjakeel
puudus.
3)Rootsi aeg(1550-1700) eesti keel oli endiselt alamklassi keel, alamsaksa keele kõrvale tekkis
piiblikeelena ülemsaksa keel ja administratsioonikeelena rootsi keel. Ladina keele osatähtsus kahanes.
Linnad mitmekeelsed, maapiirkonnad eestikeelsed, loodi eesti kirjakeel, perioodi lõpul oli u 10%
eestlaskonnast kirjaoskajad.
4)Mõisaaeg(1700-1860)algas eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi koosseisu. Mõisad ja pärisorjus.
Rootsi keel taandus, saksa keele kõrvale tõusis vene keel.Eesti keel jätkuvalt alamklassi keel. Kujunes
välja eesti kirjakeel ja hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust. Vaimuliku kirjanduse kõrvale tekkis