Loomade aretusväärtuse hindamine ja aretusprogrammid
tajutavate sugulussidemete korral - näiteks eelneva punkti näites tuletatud sugulus iseenesega
on ½ või sugulus vanema ja järglase vahel ¼ (kuigi kõik teavad, et järglane saab oma
vanemailt pooled geenidest). Põhjus on siin selles, et Malécot'i suguluskoefitsient on
defineeritud vaid ühe alleeli tarvis. Et tegelikult on organismis igast geenist kaks koopiat, siis
on nende summaarse mõju uurimisel otstarbekas kasutada nn aditiivgeneetilise suguluse
(additive genetic relationship) kordajat, mida sageli tuntakse lihtsalt nime suguluskoefitsient
all.
Inbriidingukoefitsient – mida näitab (näiteks F = 0,1 – mida see konkreetse looma
kohta ütleb)?
Sõltumatute sündmuste tõenäosuste lineaarkombinatsioonina avaldunud suguluskoefitsientide
arvutamine muutub keerulisemaks sugulasaretuse korral. Viimane tähendab omavahel
suguluses olevate indiviidide ristamist, toob kaasa homosügootsuse suurenemise ja tingib