Loomade aretusväärtuse hindamine ja aretusprogrammid
modifitseerinud teadlaste juhendaja nende ülikooli päevil, Charles Roy Henderson, tuletas
1953. aastal meetodi, mis ei lähe mööda sugupuud tagasi kõige kaugemate eellasteni nagu
Wright'i meetod, vaid hoopis alustab neist ja liigub ajas edasi kõige nooremate indiviidideni.
Kui indiviid W on X-i ja Y-i vanem (X ja Y on poolõved) ning FW = 0, siis
Hendersoni meetod baseerub kahel lihtsal seaduspäral.
Esiteks, aditiivgeneetiline sugulus kahe indiviidi, X ja Y, vahel võrdub keskmise
aditiivgeneetilise sugulusega indiviidi Y vanemate (W ja Z) ja indiviidi X vahel:
Teiseks, indiviidi Y inbriidingukoefitsient võrdub poolega tema vanemate vahelisest
aditiivgeneetilisest sugulusest (vt valem (6)) ning indiviidi aditiivgeneetiline sugulus
iseendaga on
Hendersoni meetod indiviidide suguluskoefitsientide leidmiseks koosneb järgmistest sammudest:
annaabi.ee 
