Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides
energiaks. (Miidla 1984).Selle käigus eraldub ka hingamisprotsessiks vajalik
hapnik ning energiaallikaks kasutatav glükoos. Ilma fotosünteesi toimumiseta
oleks biosfääri säilimine võimatu. (Sarapuu 2002)
2. Fotosünteesi olemus
Fotosünteesi toimumine jaotub kahte staadiumisse: valgus- ja pimedusstaadium.
Pimedusstaadiumi toimumiseks enam valgust vaja ei ole. Protsessi toimumiseks
on hädavajalik taimedes sisalduv klorofüll, mis absordeerib päikesevalgusest
energiat. Fotosünteesi kiirus sõltub mitmetest teguritest. Nendeks on CO2 ja H2O
kättesaadavus, valguse intensiivsus, temperatuur. Kui näiteks muld on kuiv ja taim
ei saa piisavalt vett, siis fotosüntees seiskub. Mida tugevam valgus, seda kiirem
fotosüntees. Kõige sobivam temperatuur on 20°-35°C. Kui temperatuur on üle 35°
või alla 0° kraadi, siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees.