Radiobioloogia ja kiirguskaitse
Kui see oleks ainuvõimalik interaktsiooni
tüüp, siis 5cm lihast kiiritades saaksime rö-filmile heleda ala, mis on 7% footonite
poolt tekitatud. Tegelikkuses on protsess palju keerulisem, sest rö-kiirte vihus on väga
mitme energiaga footoneid.
Röntgenikiirte neeldumine
Kiirguse võib jaotada otseselt või kaudselt ioniseerivaks. Eelnevalt mainitud laetud
osakesed on kõik otseselt ioniseerivad, st kui neil on piisav energia, siis võivad nad
absorbeerivas aines liikudes otseselt lõhkuda selle aine aatomiehitust ja tekitada nii
keemilisi ja bioloogilisis muutusi.
Elektromagnetilised kiirgused nagu röntgeni- ja γ-kiirgus on kaudselt ioniseerivad.
Nad ei põhjusta ise keemilist ega bioloogilist kahjustust, kuid liikumisel absorbeerivas
aines annavad nad ära energiat, tekitades kiireid laetud osakesi.
See, kuidas röntgenikiirgus neeldub, sõltub kiirgusvoo footonite energiast ja
absorbeeriva materjali keemilisest koostisest
annaabi.ee 
