Mikroprotsessortehnika
Masinakoodis programmeerimisel
kasutatakse absoluutaadresse, mis eeldab, et programmeerija tunneb täpselt infobittide
asukohta (aadresse) mälus. Assemblerikeeles kasutatakse sümbol- ja suhtadresseerimist.
Sümboladresseerimise korral antakse muutujale või käsule nimi, nn märgend, ja edaspidi
opereeritakse selle nimega, mitte absoluutse aadressiga. Transleerimisel seatakse nimega
vastavusse aadress. Suhtadresseerimisel ei määrata aadresse mitte mälu alguse suhtes
(absoluutaadressidena), vaid mingi kokkulepitud baasi, näiteks programmi alguse suhtes.
Siirdekäskude puhul on baasiks siirdekäsk ise (näiteks, siirduda 8 käsku edasi, siirduda 4
käsku tagasi). Assemblerikeel ja masinakood erinevad ka selle poolest, et transleerimise
käigus on translaator võimeline avastama mitut liiki vigu.
Assembleri translaator avastab 1) kirjavigu, kui nende tagajärjel tekivad keelatud sümbolid
või koodid, 2) korduvalt määratud märgendeid, 3) puuduvaid märgendeid, millele on
annaabi.ee 
