Paagutatud Tribomaterjalid
rulluvate) abrasiivosakeste poolt. Selle tulemusena eraldub osakeste lõikava, kraapiva
või paljukordse deformeeriva toime tulemusena kontaktpinnalt materjali. Plastse
4
materjali kriimustamisel ei pruugi esimene läbim materjali veel eraldada, vaid see
toimub peale mitmeid kriimustusi mikroväsimuse toimel, mille käigus metall kalestub
ja muutub hapramaks. Algselt habraste materjalide, näiteks keraamika
abrasiivkulumisel toimub pinnakihi killunemisena ehk mikromurretena. Abrasiiviks
võib olla mistahes looduslik või kunstlik mineraal, mille osakestel on piisavalt
kõvadust, et kahjustada materjali pinda. Enamlevinud on kvartsiosakesed, kuna
liivatolmu leidub looduses kõikjal. Liivatolmus on osakeste suurus 1...30 µm, mis
võib küllaltki kaua hõljuda õhus.
Abrasiivkulumisel on põhimehhanismiks abrasioon, kuid selle võib lisanduda