abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel Enimlevinud on hapnik-atsetüleenkeevitus, kus lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. põlevgaasina kasutatakse atsetüleeni (C2H2). Lihvketaste kasutatakse abrasiivlõikureid Atsetüleenileegi temperatuur ulatub kuni 3100 °C. luiskudena, segmentidena, abrasiivlintidena, Veel kasutatakse vesinikku ja looduslikku gaasi, abrasiivpastadena. Lihvkettas on abrasiiviterad nende puhul on gaasileegi temperatuur seotud keraamiliste või orgaaniliste märgatavalt madalam. sideainete abil. (joonis: Baloonid; Reduktor; voolik; keevituspõleti) Abrasiivaine: (teemant, ränikarbiid (SiC), Gaaskeevitamise eeliseks on võimalus keevitada alumiiniumoksiid (Al2O3) jms.) mistahes asendis. Saab keevitada õhukest plekki, Lihvimismeetodid on: välisümarlihvimine, mis elektroodkeevitusega võimalik ei ole
jeldamisel. Abrasiivosakeste dünaamiline tugevus ( Ra) môjutab môningal määral materjalide erosiooni kiirust. Abrasiivosakese purunemisel osa tema kineetilisest energiast kulutatakse purunemisele. Seepärast erosiooni kiirus väheneb pommitamisel nôrgema abrasiiviga. Abrasiivosakeste kuju (M) môjutab oluliselt materjalide kulumist juhul, kui abrasiivi kôvadus on suurem materjali kôvadusest. Sel juhul teravate nurkadega abrasiivosakesed kulutavad rohkem kui ümarad abrasiiviterad. Temperatuuri ( T ) osa kermistete kulumiskiirusele on praktiliselt uurimata. On leitud, et maksimaalset kulumiskindlust hôôrdumisel omavad kroomkarbiidsed kermised 600-800 oC juures. Seda seostatakse karbiiditerade hapruse vähenemisega temperatuuri tôusuga. .Erosiooni kahjuliku mõju vähendamiseks kasutatakse kulumiskindlaid materjale, milledeks on ka kermised. Neist valmistatakse abrasiiverosiooni tingimustes töötavaid
Rullumismeetod põhineb lõikuri ja tooriku Abrasiivlõikurid valmistatakse enamasti erine- vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumistega. va kujuga lihvketastena. Peale lihvketaste kasuta- Lõikurina kasutatakse kas tigufreesi (sele 2.46), takse abrasiivlõikureid luiskudena, segmentidena, hammasrataslõikurit e. hambatõukurit (sele 2.47) või abrasiivlintidena, abrasiivpastadena. Lihvkettas on hammaslattlõikurit. Tooriku hamba külgpind kujuneb abrasiiviterad seotud keraamiliste või orgaaniliste 70 sideainete abil. Lihvketaste abrasiivaine (teemant, lisaks silindrilistele sisepindadele töödelda ka silind- ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) jms.) rilisi ja koonilisi välispindu ning tasapindu. Planki- mahuline sisaldus on 20...60%. mine on abrasiivviimistlusprotsess, kus abrasiivosa-