lühikeseks ajaks määritakse kermise pinnale. 14 a b Joon. 1.10. Cr3C2-10%Ni (a) ja Cr3C2-20%Ni (b) pind peale lühiajalist (1 m) kulutamist SiO2-ga TiC-NiMo kulumise mehhanism on analoogne eeltoodud mehhanismidega (1.11). Kulunud pindade uurimine näitas, et TiC-20%NiMo kermiste pinnal mikrolõikamise jälgi pole märgata. Mikrolõikamine eeldab abrasiiviosakeste tungimist teatud sügavusse, mis kermiste suure kõvaduse tõttu pole võimalik. Küll on aga sügavad vaod TiC-60%NiMo kermiste pinnases. a b Joon.1.11. TiC-NiMo kermiste kulunud pind peale kulutamist SiO2 ga. a) TiC-20%NiMo, b) TiC-60%NiMo 1.6 Erinevate kermiste abrasiivkulumise vaheline Nagu eelnevalt näidatud, kermiste abrasiivkulumine sõltub kermise tüübist (WC-
kui 62HRC. Mida suuremad on laagri kuulid (rullid), seda suurem on terase legeerimine; vastavalt teras 6 - 9-10mm, 9 - 14- 15 mm, 15 - 35-40mm, 15 - üle 40 mm. Suure kõvaduse pärast kasutatakse tihti kvaliteetseid kuullaagriteraseid külmstantsiterastena (kuid vastupidine asendamine on lubamatu). Kulumiskindlad mangaani (Hadfieldi) terased. Peamisteks kulumise liikideks on abrasiivne, erosiooni, kulumine hõõrdepaarides ja löökkulumine. Abrasiivkulumine on tingitud kõvade abrasiiviosakeste (näiteks liiva) mikrolõikamise mõjuga kuluvale pinnale. Kulumise vähendamist võib saavutada suurendades materjali kõvadust, optimaalselt nii, et see oleks suurem kui abrasiivi oma. Kuid reeglina kõik abrasiivid on ülimalt kõvad (HV> 1100-1200), mistõttu isegi terase karastamine on väheefektiivne. Lahenduseks võib olla metalli pindamine spetsiaalsete kõvade katetega (pihustamisega, pealesulatamisega, pealekeevitamisega jne), selleks on väljatöötatud
annaabi.ee 
