Sobib hästi ka tolmu pühkimiseks sisemistelt plastikpindadelt ja kuivanud putukate ja linnu väljaheidete ohutuks eemaldamiseks värvitud pindadelt. 14 1.3.4 RainX udueemaldaja Puhastab klaasi ja jätab kaitsekihi. Udueemaldajaga töödeldud klaas ei tõmbu uduseks. Kasutatakse sisetingimustes. Auto klaasid seestpoolt, aknaklaaside sisepinnad, vannitoa peeglid... 1.3.5 Sonax Glass Polish Spetsiaalne süvapuhastav abrasiividega koostis auto tuuleklaaside ja kabriolettide plastikust akende puhastamiseks. Eemaldab silikooni, vaha, õli, nõgi ja putukajäätmed. Puhastab tõhusalt ka klaasipuhastite kummipindu. Sobib eriti hästi pindmiste kriimustuste ja tuhmunud kohtade eemaldamiseks plastikust akendelt. Kasuta puhastus- ja poleerimislappi 1.3.1 AQUAPEL GLASS TREATMENT Uusim tehnoloogia lihtne kasutada kuni 6 korda pikem toime vähene kulu tavaline klaasipuhastaja ei vähenda Aquapeli toimet. Toote uuesti
abrasiivtera suurus. (ASTM ja FEPA tabelid). 7) Poleerimine kujutab endast kaheastmelist etappi kõigepealt jämepoleerimine ja siis peenpoleerimine. Jämepoleerimisel immutatakse lihvkettale kinnitatud riidematerjal umbes 1m suuruse teraga teemantpastaga või Al2O3 vesiemulsiooniga. Poleerimisriie on tavaliselt sile, ilma karvadeta, et võimaldada poleerpastal paremat ligipääsu pinnale. Peenpoleerimist tehakse sarnaselt, kuid veel peenemate abrasiividega (kuni 0,05 m) karvasel riidel. Tavaliselt tehakse poleerimist automaatselt, kuid seda võib teha ka käsitsi. Vibratsioon- ja elektropoleerimise tehnikad kuuluvad peenpoleerimise juurde. Poleerimise tulemuseks peab olema täielikult kriimustustevaba pind, et sellel saaks uurida materjali struktuuri peensusi. 8) Söövitamine on järgmine samm mikrostruktuuri ilmutamiseks. Sellised struktuurielemendid nagu terad, terade
Värvi saab eemaldada ka kuumutades, külmutades. Saab eemaldada ka keemiliselt, aktiivlahustitega ja ka mehaaniliste võtetega või siis igasuguste värviärastamissegudega Pilet 17 Mis on abrasiivmaterjalid, nende omadused ja rakendamine? abrasiivmaterjal on suure kõvadusega (Üldiselt Mohsi skaalal 7 ja rohkem) teraline kristalne aine (tihti mineraal), mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda. Näiteks viilid ei ole abrasiividega seotud, see töötab samal põhimõttel, mis saag. Lisks kõvadusele on tähtis osakese teravus, keemiline stabiilsus hapete, vee jms vastu ning termiline stabiilsus, sest hõõrdumisel tekib soojus ning teatud materjalid võivad hakata sulama. Abrasiive iseloomustab ka võrgusilm, mis näitab auke tolli kohta. Rakendatakse näiteks lihvimisel, poleerimisel, lõikamisel, puurimisel, teritamistel (käiad ja luisud)
annaabi.ee 
