"abituimaks" - 1 õppematerjal

Ulmejutt

aru mis toimub. See ei aidanud. Kõik oli täpselt nii nagu ta sekundite eest silmi kinni pannes selle jätnud oli. Kusagilt kaugusest kostub helehäälne lapsenutt. „Madli!“ mõtles Priit ja proovis end murult püsti ajada, kuid asjatult. Ta ei suutnud end liigutada, Priit tundis nagu iga tema jäse kaaluks tonn rohkem kui peaks ja liigutamine ei tulnud kõne allagi. Priitu haaras paanika. Higi voolas mööda laupa alla, silmad olid paisunud kahekordseks ja hirm teadmatuse ees tegi Priidu abituimaks poisiks planeedil. Soe õhk ja pimestav valgus. Massivne kogu taevas kiirgas välja valgust, mis Priidu silmad tahtlikult kinni pigistas. Hele nutuhalin kogus aina tuure ja mõningate sekundite jooksul oli see ainus heli, mida Priit kuulda võis. Keha taevas aina läheneb ja läheneb ja tema lamab seal – abitult ja hirmunult. Priit pigistab käed tugevalt rusikasse, aina lähenev pimestav masin taevas tahaks maanduda justkui otse talle otsa ja see kõrvulukustav halin viib Priidu endast