Aine ehituse alused
1 Å = 10-10 m
Nt N aatom 1,1 Å
Cs aatom 5,4 Å
Aatomi läbimõõdu määrab ära tema sisemine ehitus, mitte
koostisosakeste arv.
Aatomite masse mõõdetakse aatommassiühikutes, mis on ligikaudu
võrdne prootoni/neutroni massiga. 1 u = 1,6710-27 kg
Elektronid on ca 2000 korda kergemad.
Aatomi ruumalast enamus on tühi. Kui seda tühja ruumi poleks,
oleks nt Maa vaid täpike. Kui jagada punkt 1000000 osaks, peaksime
saama aatomisarnase märgi.
II Molekulid (molecula massike lad.k.)
Aatomitevaheliste tõmbejõudude tõttu ühinevad aatomid
molekulideks. Ühinemise järel aatomitevahelised jõud saavad
molekulisisesteks jõududeks, mis tagavad molekuli püsivuse.
Iga erineva keemilise elemendi aatom suudab endaga siduda vaid
kindla arvu mingi teise elemendi aatomeid. Nt hapnik hoiab enda
küljes vaid kaht vesinikku
Molekuli mõiste keemias: aine väikseim osake, millel on selle
annaabi.ee 
