Rutherfodi aatomimudel
Ernest Rutherfordi katsed
Katsete eelduseks oli, et aatom on
sellise struktuuriga nagu seda
pakkus välja Thomson ja ülikiiresti
liikuvad alfaosakesed pidid
probleemideta, küll väikeste
kõrvalekalletega, läbima kuldlehe.
Katse käigus selgus, et väike osa
kõrvalekalletest võivad olla väga
suured. Mõnel üksikul juhul said
osakesed esialgsele vastupidise
suuna.
Järeldused Rutherfordi katsetest
Iga aatomiosakese mass eraldi on väiksem, kui
alfaosakese mass. Elekrtoni mass on mitmeid tuhandeid
kordi väiksem (1/8000) ning prootoni mass neli korda
väiksem. Hajusalt paigutunud osakesed ei saaks seetõttu
alfaosakese liikumise suunda muuta esialgsele
vastupidiseks.
Samuti on ka alfaosakese kogulaeng suurem, kui üksiku
prootoni laeng ning vaheldumisi ning hajutatult aatomis
paiknevad elektronid ja prootonid ei saaks oluliselt
annaabi.ee 
