Kurtsatovi juhtimisel töötanud füüsikute kollektiiv 25. detsembril 1946. a. Põhilised reaktori osad · Uraanivardad · Neutronite aeglusti ja peegeldi · Soojuskandja · Aurugeneraator Tuumareaktorite tüübid · Aeglastel neutronitel töötav reaktor · Kiiretel neutronitel töötav reaktor Aatomielektrijaam · Elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest · Esimene aatomielektrijaam ehitati 1954. a. Obniskis Aatomielektrijaamad maailmas 2009 aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast · USA-s 104 · Prantsusmaal 59 · Jaapanis 53 · Venemaal 31 Eestile lähimad tuumaelektrijaamad: · Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam · Loviisa tuumaelektrijaam · Ignalina tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamade kasutamise ohud · Tuumajäätmed on radioaktiivsed kõigile elusorganismidele ohtlikud
SISUKORD SISUKORD............................................................................................... 2 TUUMAREAKTOR.................................................................................3 AATOMIELEKTRIJAAMAD................................................................6 TUUMAJÄÄTMED................................................................................. 8 KOKKUVÕTE......................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................10 TUUMAREAKTOR Tuumareaktorid on seadmed, milles toimuva uraani- või plutooniumituumade juhitava
Juurde tekkisid pesumasinad, külmkapid, mikrolaineahjud ja mitmesugune sidetehnika. · Seoses arvuti turuletulekuga hakati pakkuma üha uusi teenusteliike, näiteks internetipank. See kujundas inimestele uute väärtushinnangute tekkimist. Sõjatehnika · Pärast Teist maailmasõda pandi rõhku sõjatehnika täiustamisele. · Tuumapommist saadi ideid, kuidas selle tööpõhimõtet kasutada igapäevaelus. · Tekkisid esimesed aatomielektrijaamad. Tänapäeval on need maailmas laialt levinud. · Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. 20. sajandi teist poolt on nimetatud ka kosmoseajastu alguseks. USA saatis esimese kosmoselaeva (Apollo 11). Kosmoselaev jõudis Kuu pinnale 19.juuli 1969. aasta õhtul. Edaspidi hakkas kosmoseuurimine järjest kiiremini arenema ja plaaniti üha suurema tähtsusega reise erinevatele planeetidele. Mood
Relvajõud alluvad demokraatlikel valimistel võimule tulnud tsiviilisikutele. Julgeolekuriskid: sõjalised konfliktid; väline surve; rahvusvaheline terrorism ; majandusriskid; teised julgeolekuriskid (kordamisküsimus) Eestis teiste riikide eriteenistuste tegevus (salaluure); majanduslikud riskid, globaalmajandus-sõltuvus gaasi/vedelkütuse sisseveost/energiasüsteem rahvusvaheline terrorism/pommirünnakud; KK riskid-aatomielektrijaamad/ keemiatehased/ üleujutused/ merereostus poliitiline surve ; etnilised konfliktid massihävitusrelvade levik; kuritegevus ja narkomaania, relvakaubandus; tehnoloogia areng- infotehnoloogilised vahendid/küberrünnakud sotsiaalsed riskid- nakkushaiguste levik Hädaolukord? Valmisolek> madala riskiastmega kriis > eriolukord> erakorraline seisukord > sõda NATO sõjalis-poliitiline, kollektiivkaitse, 28 liikmesriiki, eesti liitus
Samas on need soojuselektrijaamad ka meie kõige suuremad CO2 õhku paiskajad, mida peetakse keskkonnaohtlikuks gaasiks. Võrreldes teiste Balti riikidega on meil kõige suurem ühe kütuseliigi osakaal, samas ei sõltu me elektrienergia tootmisel välismaistest energiaallikatest. 4 2. TUUMAENERGIA Mõnes riigis toodavad elektrienergiat eespool nimetatute kõrval ka aatomielektrijaamad. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. 2009. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (53) ja Venemaa (31). Tuumaelektrijaamad on oma tööpõhimõttelt sarnased soojuselektrijaamadele, vee
U Ve ts Sa an Pr http://nuclearpowerandradiation.blogspot.com/2011/05/what-are-benifits-of-nuclear-power.html Aatomielektrijaamad e paiknemine maailmas Viis argumenti tuumaenergia vastu · Tuumaenergia on kallis. Uue põlvkonna tuumaelektrijaama rajamise kulud on poole suuremad kivisöel või gaasil töötava energiajaama ehitamiskuludest. · Endiselt on probleemiks tuumajäätmete turvaline hoiustamine. · Arvatakse, et keskmise kasutamisaktiivsuse juures jätkuks uraani 2035. aastani. Muidugi on võimalik, et edasise uurimistegevuse käigus
Need on väikese võimsusega energiaallikad, mis on ette nähtud suurtest jaamadest ja süsteemivõrkudest kaugel olevate väiketarbijate energiaga varustamiseks. Elektrienergiat on lihtne muundada mehaaniliseks või keemili- seks energiaks, soojuseks või valguseks ja suunata üsnagi kaugel asuvatele tarbijatele. Enam levinenud on sellised soojuselektrijaamad, kus generaatorit käitab auruturbiin. Need jaamad omakorda on kas kondensatsiooni- või soojus- ja elektrijaamad. Ka aatomielektrijaamad on auruturbiinidega soojuselektrijaamad, kuid tavalise kütuse asemel kasutatakse neis tuumakütust ja auru moodustamiseks vajalik soojus- energia saadakse aatomituumade lõhustamisel. Auruturbiinidega kondensatsioonielektrijaamad rajatakse kütteaine (kivisüsi, turvas, põlevkivi jm.) asukohtadesse, kust energia suunatakse tööstuspiirkondadesse ülekandeliinide abil. Selliste jaamade kasutegur pole kõrge, sest turbiine läbinud auru soojust ei kasutata täielikult ära.
Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada. Tuumaelektrijaamad maailmas Euroopas on 18 riigil tuumaelektrijaamad. Soome ja Rumeenia kavatsevad hakata ehitama veel uut. Maailma võimsam on Jaapanis Kashiwazaki Kariwa (2008) kontsern Toshiba tuumaelektrijaam, kus on ekspluatatsioonis 5 keevavee reaktorit (BWR) ja 2 täiustatud keevaveereaktorit (ABWR), summaarse võimsusega 8,212 GWe. Aatomielektrijaamad klassifitseeritakse vastavalt seal paigutatud reaktoritele: o soojus neutronitel töötavad reaktorid, kus kasutatakse spetsiaalseid neutroni aatomituuma aeglustajaid; o kergel veel töötavad reaktorid; o grafiitreaktorid; o kiirete neutronite reaktorid; o subkriitilised reaktorid, kus kasutatakse väliseid neutronite allikaid; o termotuumareaktorid. Väljastava energia järgi jagatakse aatomielektrijaamad (AEJ): o ainult elektrienergia tootmiseks;
Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Julgeoleku riskid Sõjalised konfliktid Väline surve Rahvusvaheline terrorism Majandusriskid Teised julgeolekud Julgeolekuriskid Eestis Teiste riikide eriteenistuse tegevus (salaluure) Majanduslikud riskid: sõltuvus gaasi/vedelkütuse sisseveost, energiasüsteem, globaalmajandus Rahvusvaheline terrorism (pommirünnakud) Keskkonna riskid: aatomielektrijaamad, keemiatehased, üleujutused, merereostus Poliitiline surve Etnilised konfliktid Massihävitusrelvade levik Kuritegevus ja narkomaania (relvakaubandus) Tehnoloogia areng: infotehnoloogilised vahendid, küberrünnakud Sotsiaalsed riskid: nakkushaiguste levik
Pealegi sõltub Eesti gaasi ja ve- se võimalust. Suuremal või vähemal delkütuste sisseveost, kusjuures gaasi määral mõjutavad need ka Eestit. puhul oleme seotud ühe tarnijaga. Meie naabruses asuvad Nõukogu- Eesti elektritootmine on üks osa en- de ajal ehitatud keskkonnaohtlikud dise Nõukogude Liidu loodepiirkon- aatomielektrijaamad. Keskkonnaka- na ühendatud energiasüsteemis. tastroofi võivad põhjustada teisedki suured tööstusettevõtted, näiteks kee- Üsna suure riskiga on seotud ida-lää- miatehased. ne transiitkaubanduse arendamine. Majandusliku haavatavuse vältimi- Suured majandus- ja humanitaar- seks ja sõltumatuse tagamiseks tuleb
annaabi.ee 
