lennukaugusega kuussada kilomeetrit. Samas seerias ehitati kuni 1964. aastani veel seitse allveelaeva ja ühtekokku sai neid kaheksa laeva kahekümne nelja raketiga. See oli õnnetu laev, millel juba ehitamise ajal juhtus suurem avarii milles hukkus kümme inimest. Laeva esimesel ekspluatatsiooni oli tal 1961. aasta juulis reaktoririke, mille avaookeanil parandamisel hukkus neliteist inimest, sellest ajast peale sai laev hüüdnimeks ,,Hiroshima". 1969. aastal põrkas ta kokku USA aatomiallveelaevaga. 1972. aastal puhkes tulekahju kus hukkus juba kaheksateist meest. Kokku hukkus nendel laevadel viiskümmend kaks inimest. 1961. aastal lõhati NSV Liidus nelikümmend kaheksa tuumalõhkeseadet. Üheteistkümnendal oktoobril 1961 oli Venemaal esimene maaalune tuumaplahvatus. 1966. aastal oli NSV Liidu käsutuses üle seitsme tuhande tuumalaengute arvu sinna kuuluvad aatomi- ja vesinikupommid, mitmesuguste rakettide tuumalõhkepead, torpeedode
või 2000. a. jääb Kursk vee alla." Kui see sai teatavaks Kesk-Venemaal asuva Kurski linna elanikele, visati agaralt nalja. Sest peeti seda ilmselgeks möödalaskmiseks: kust pidi meredest ja ookeanidest kaugesse paika tulema nii palju vett, mis suudaks uputada suure oblastilinna! Siis ei osanud keegi aimata, et tegemist saab olema "Kurskiga", veel loomata võimsa aatomiallveelaevaga, mis lasti vette alles 90- tel. Mis selle on seost aurga? Nimet arvatakse, et kogu info juhtunud ja veel juhtuvate sündmuste kohta on salvestatud universumi energiasse. Seal oskajad inimesed on võimelised välja lugema ehk siis ennustama. Inimesed, kes "Kurski" meeskonnaga lähemalt seotud olid, teavad, et laeva pesemisruumis olnud suur peegel mõni päev enne laeva sadamast lahkumist lihtsalt iseenesest katki läks.