Karl ristikivi essee
alustingimusi.
SEST ÕNNLIK OLEMINE ON minu meelest eelkõige väga INDIVIDUAALNE TUNNE.
Lugedes Ristikivi ,,Rohtaeda", pean aga mitu korda muigama. Eriti raamatu esimeses osas,
noorusajas. Väga palju väga tuttavat on peakangelase aadetes sarnast minu ema ja minu kodu
tõdedega. Ja tõdedega mu sõprade peredest. Ja tõdedega meie oma väikese eesti kui ka kogu
Euroopa kultuuriruumist. Ja tõdedega isegi terve maailma kultuuriruumist. Püüe harituse poole.
Unistus luulest. Unistus aatelisemast elust, kui oli võimalik endale lubada raske füüsilise töö
tegijatel.
Mina ei tea miks, kuid mina ei saa teiste unistusi endale niisama üle kanda. Minu aja noorte maailm
on hoopis teiste hirmudega kui raske füüsiline töö või ka kooliskäimise keelamine. Võib-olla ma
tõesti kunagi väga kahetsen, et ma ei ole suutnud või osanud oma aega väga hästi ära kasutada
klassikalise hariduse saamiseks, kuid ma olen enda jaoks tahtnud jätta alles usu, et ma saan
hakkama, KUI MA TAHAN
annaabi.ee 
