Tähtede vanuriiga
Kui supernoova plahvatab Päikese lähedal, siis särab ta nii tugevasti, et on ka päeva ajal
kergesti nähtav. Selliseid nähtusi esineb kahjuks harva: viimase tuhande aasta jooksul on
Maal nähtud ainult nelja supernoova lahvatust Galaktikas.
Tuntuim neis neljast on vahest see ,,külalistäht" , mida hiinlased nägid Sõnni tähtkujus 1054.
aastal. Selle plahvatuse jäänuseid võib praegu teleskoobis näha Krabikujulise udukoguna.
1572. aastasupernooval võis olla suur mõju astronoomia arengule. Pärimuse järgi pane see
taanlase Tycho Brahe innustuma astronoomiast ja alustama vaatlusi, millele võrdseid polnud
seni tehtud. 1572. aasta supernoovad nimetataksegi Tycho täheks. Viimane meie Galaktikas
nähtud supernoova tekkis 1604. aastal ja nimetati Kepleri täheks. (Neljas, kõige esimene
supernoova süttis 1604. aastal Jänese tähtkujus.)
1600-ndail aastail on esinenud veel üks supernoova, kuid sellest pole säilinud
tähelepanekuid
annaabi.ee 
