Norra
Riigitulud olid järgneval sajandil ligi 80% väiksemad; see oli Norrale
suurem hoop kui Rootsile ja Taanile. Norra aadelkond kahanes 600 suguvõsalt 200-le ning oli
võrreldes naabermaadega väikesearvuline. Musta surmaga kaotas aadel suure osa oma
majanduslikust baasist.
Norra kuningate dünastia ühendati 1319 Rootsi omaga ja 1380 Taani omaga ning suri 1387 välja.
Norra astus 1397 teiste Põhjamaadega Kalmari uniooni ning pärast selle lagunemist 1450 jäi
püsima unioon Taaniga. Aastast1536 oli Norra Taani vasallriik. Oldenburgi dünastia survel
kaotati 1537 Riiginõukogu (Riksrådet). Aastal 1537 kaotati reformatsiooni käigus Nidarosi
peapiiskopkond ning kiriku tulusid hakkas Kopenhaagenist valitsev kuningas kasutama oma
õukonna rahastamiseks.
434 aasta pikkust uniooni Taaniga nimetati 19. sajandil sageli 400-aastaseks ööks, sest Norra oli
uniooni nõrgem pool, mida valitseti Kopenhaagenist. Aastaid 1570–1721 iseloomustasid suured
annaabi.ee 
