Kiirguskaitse
vajaduseta.
Allpool toodud tabelis esitatakse hinnang erinevate kiirguste riskidele. Näiteks on
keskmise Euroopa elaniku tavaline aastadoos umbes 3,5 mSv aastas (4. tund). Selle
kiirguse allikad on nii tehislikud (sealhulgas ka meditsiiniliseks otstarbeks
kasutatavad) kui ka looduslikud. Kasutame kõikide nende allikate puhul sama
keskmist riskitegurit, kuna elanikud saavad kiirgust igal aastal. Selle doosiga on
elaniku keskmine aastarisk umbes üks 10 OOO-st ja surmaga lõppeva vähi risk on
terve eluea kohta üks 66-st.
Kõikide tegevuste tulemusel saadud dooside summa ei tohi ületada BSS-i
(kiirgusohutuse põhistandard) piirdoosi. Piirmäärasid ei rakendata meditsiinilise
diagnostika ja ravi puhul.
Kiirgusohutuse põhistandardite direktiivi järgi nõutakse tegevusluba järgmiste
alade jaoks: tuumakütusel töötavatel seadmetel töötamine ja nende lammutamine,
annaabi.ee 
