Laulupeod
ning puhkpilliorkestritele ka segakoorid. Tartust alguse saanud traditsioon kandus alates
kuuendast peost (1896) Tallinnasse.
Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal ja Vabadussõda tõusis laulupidude korraldajaks
1921. aastal ellukutsutud Eesti Lauljate Liit. Laulupeod muutusid muusika suurüritusteks,
mis toimusid Kadriorus praegusel lauluväljakul (1928).
1933. aastal lisandusid osavõtjatena ka naiskoorid.
1947. aastalRepertuaari osas kehtestati ranged reeglid ja laulda tuli palju pealesunnitud
propagandistlikke laule. Et kavva lülitati ka lastekooride (1947) ja poistekooride (1960)
esinemised, suurenes osavõtjate arv 25 000 30 000 laulja-mängijani.
Taasiseseisvunud Eestis on laulupidudesse lisandunud mitmeid uusi jooni. Iga kord
süüdatakse peo tuli laulupidude sünnilinnas Tartus ja kantakse Eesti Meestelaulu Seltsi poolt
läbi Eestimaa peo ajaks Tallinnasse. Seni on 1869
annaabi.ee 
