Kristjan Jaak Peterson
moodustavad põhiosa heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja
kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti
rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja
eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Petersoni värvikas, ülev ja
jõuline, filosoofiliste pürgimustega luule ülistab inimmõtte suurust, sõprust,
armastust, looduse ilu ja vägevust.
Petersoni trükkimata käsikirja leidis aastal1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem
Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja
mõttepäevik avaldati alles 1922. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983
mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa.
Oma isa sünnimaast kaugel sündinud ja kasvanud Kristjan Jaak pidas päritolumaad ja
selle keelt kalliks. Kristjan Jaak sündis suurte vaimsete eeldustega. Tema teismelisea
annaabi.ee 
