Lisaks sellele tuleb arvestada eri kiirusega tuulte esinemisagedusega. Pikaajaline tuulekiiruse jaotus vastab Weibulli jaotusseadusele, kusjuures kujuteguri väärtus on tavaliselt vahemikus 1,75...2,25. Tuuleagregaate tootvad firmad annavad oma seadmete kohta nimitunnusjoonena (nt. joonis 3) võimsuse sõltuvuse tuule kiiruse hetkväärtusest. Neid tunnusjooni ei saa aga kasutada tuuleagregaadi aastakeskmise võimsuse ning selle poolt toodetava energia leidmiseks aastakeskmise tuulekiiruse järgi. Statistilise keskmise tuulekiiruse korral on tegemist aritmeetilise keskväärtusega, tuuleagregaadi aastakeskmine võimsus on aga võrdeline tuulekiiruse kuupkeskmise väärtusega. Seepärast on tuulegeneraatori aastakeskmine võimsus palju suurem kui nimitunnusjoone 6
11km3/aastas ehk 0,3%. Eestis kasutatakse nii põhja- kui ka pinnavett. Sealjuures enamike Eesti asulate ja ettevõtete veevajaduse katab põhjavesi, kuid Tallinnas ja Narvas, samuti mõnes tööstusettevõttes, sh Sillamäel, Kohtla-Järvel, Kundas, kasutatakse veevarustuses peamiselt pinnavett, sest põhjaveevarudest seal ei jätkuks.Et näha, kui säästlikult veevaru kasutatakse, võrreldakse ühe aasta jooksul veekogudest võetud veehulka pikaajalise aastakeskmise äravooluga, s.t arvutatakse välja veekasutuse indeks (%). Siinjuures arvestatakse elanike ja tootmise veekasutust ning kaevandustest ja karjääridest välja pumbatud vett, kuid välja jäetakse Narva elektrijaamade jahutusvesi, mida võetakse Narva jõest ja lastakse peale kasutamist samasse jõkke tagasi. Veekasutuse indeks Eestis on väike, see püsib alla nelja protsendi ja jääb alla kriitilise veevaru kasutuspiiri, mis on 20%. Kriitilist piiri ületavad 2005
Rahvaarv muutub pidevalt. Nende protsesside iseloomustamiseks kasutab statistika rida erinevaid näitajaid: - sündimuskordajad- suremuskordajad- loomuliku iibe kordaja- sisserände kordaja - väljarände kordaja- rände saldo Sündimuskordajad omakorda liigitatakse järgmiselt: - üldine sündimuskordaja- sündimuse vanuskordajad- summaarne sündimuskordaja Üldine sündimuskordaja arvutatakse järgmiselt: aasta jooksul sünnitatud laste arv jagatakse aastakeskmise rahvaarvuga ja korrutatakse 1000-ga.Sündimuse vanuskordajad arvutatakse kas vanusaasta või viieaastase vanusrühma kohta. Antud vanuses naiste poolt sünniatud laste arv jagatakse samas vanuses olevate naiste arvuga ja korrutatakse 1000-ga. Nii saadakse sündide arv vaadeldava vanusrühma 1000 naise kohta.Summaarne sündimuskordaja arvutatakse sel teel, et aasta jooksul sünnitatud laste arv jagatakse viljakas eas olevate naiste arvuga ja tulemus väljendatakse promillides.
abil: 1.rahvaarv 1.jaan. seisuga; 2.aasta keskmine rahvaarv. Rahvaarv 1.jaan. seisuga kujuneb välja vastavate jooksvate registreerimisandmete kokkuvõtete tulemusena. Aastata keskmine rahvaarv on elanike arvu aasta alguse ja lõpu poolsumma. Rahvaarvu muutumise iseloomustamiseks kasutatakse erinevaid näitajaid: sündimuskordajad - üldine sündimuskordaja arvutatakse järgmiselt: aasta jooksul sünnitatud laste arv jagatakse aastakeskmise rahvaarvuga ja korrutatakse 1000-ga.Sündimuse vanuskordajad arvutatakse kas vanusaasta või viieaastase vanusrühma kohta. Antud vanuses naiste poolt sünnitatud laste arv jagatakse samas vanuses olevate naiste arvuga ja korrutatakse 1000-ga. Nii saadakse sündide arv vaadeldava vanusrühma 1000 naise kohta. Summaarne sündimuskordaja arvutatakse sel teel, et aasta jooksul sünnitatud laste arv jagatakse viljakas eas olevate naiste
annaabi.ee 
