Taevakehade näiline ja mitte näiline liikumine
Oletame,
et me ei tea kui kaugel tähed meist asuvad (enamik tähtede puhul see ongi nii).
Kujutame ette, et nad asuvad ühesugusel kaugusel, see tähendab, mingi suure
keera sisepinnal. Ise asume siis selle kera keskmes (just nii kujutasid taevaast ja
tähti ette meie esivanemad. Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on
Maa pöörlemine ümber oma telje ja liikumine ümber Päikese. Tähistaevas
pöörleb aeglaselt. Kui jälgid tähtede aasendit kogu öö, märkad, et kõik tähed
tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu Maa
pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähed teevad taevas täistiiru
ühe ööpäevaga. Põhjanabal seisja näeb tähti liikuvat piki horisondiga
paralleelselt ringjoont ja tähed ei tõuse ega looju kunagi. Eestis ei ole horisont ja
taevaekvaator paralleelsed, seetõttu esineb meie taevas ka tõusvaid ja loojuvaid
tähti
annaabi.ee 
