Mereröövlite aare
mööda tekki ja jalgealune oli verest libe. Lõpuks tapsime
kõik Tema Majesteedi sõdurid, aga ka meid oli järel
ainult viis haavatut.
Oma saarele jõudmiseks kulus meil üle nädala, sest
kolmel mehel läksid haavad koledasti mädanema.
Saarele jõudes oli meid järel kaks mina ja Raudpats.
Kui olime varanduse aardekoopasse tassinud, salvas
Raudpatsi kobra ja päev hiljem suri ta kohutavates
piinades.
Nüüd tean mina, Voldemar Ükssilm, ainsana salajase
aardekoopa asukohta. Mind on tabanud veider palavik ja
minu mõistus tuhmub. Seepärast olengi joonistanud
selle kaardi.