Hüdrosfäär
Jõgede
äravoolu alad jaotatakse kaheks: perifeersed äravoolualad ja sise-äravoolualad. Esimesel
jõgede vesi jõuab maailmamerre ja teisel jõuab jõgede vesi mandrisisestesse nõgudesse või
suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub.
Mandrisisesed ookeanilise äravooluta alad on omapärase veeringega. Seal esineb ajutisi ja
püsivaid jõgesid, mis on maailmamerega seotud ainult atmosfääri kaudu. Suurim neist on
Kaspia-Aaralo äravooluala. Kuiva kliimaga sise-äravoolualadele on kõige iseloomulikumad
suudmeta jõed. Sellised jõed kaovad märkamatult kõrbeliiva ning seda soodustab
inimtegevus. Aina rohkem kasutavad inimesed vett põllumaade ja istanduste kastmiseks ja nii
muutuvad jõed veevaesemaks.
Infiltratsioon. Infiltratsiooni käigus imbub maa sisse osa vihma- ja lumevett moodustades
põhjavee. Seda protsessi nimetataksegi infiltratsiooniks. Sademetevee imbumine maa sisse on
annaabi.ee 
