Kolmas Püünia sõda Priit Gutman Vahepeal oli Kartaago ruttu kosunud pärast teist Puunia sõda. Ta kaubandus ja eriti põllundus lõid uuesti õitsele ja see tekitas rooma põllupidajais ja kaupmeestes kartust. Nad kartsid kartaago kaubanduse võistlust ja neile viirastus uus Hannibal, kes võiks tungida Itaaliasse. Rooma orjapidaja ja senaator Cato lõpetas iga oma kõne senatis, olenemata selle sisust, ühe ja sellesama fraasiga: "Peale selle, arvan ma, tuleb Kartaago hävitada." 149.a. e.m.a. leidiski Rooma senat ajendi sõjaks: Kartaago alustas ilma tema loata sõda Numiidia kuningaga. Siis esitas Rooma ultimaatumi ja nõudis, et Kartaago elnikud lahkuksid linnast ja valiksid endile uue asumispaiga merest kaugemale. See nõudmine kutsus Kartaagos esile raevu ja vihapurske puhangu. Otsustati linna kaitsta viimase veretilgani. Kogu elanikkond töötas ööd- päevad: sepistati relvi, ehitati viskemasi...
Aafrika peidab endas tohutul hulgal looduslikke maavarasid, hinnanguliselt isegi 50-90% kogu maailmas leiduvatest varudest (koobalt, kuld, teemandid, plaatina) ja ometi on ta maailma vaeseim ja arengus mahajäänum kontinent. Aafrika kultuur Kultuuriliselt jagatakse Aafrika tavaliselt kahte ossa. Need on Põhja-Aafrika, mis hõlmab ka suurema osa Sahara kõrbest, ja ülejäänud Aafrika, ehk siis Saharast lõuna poole jääv Aafrika. Sageli on seda Aafrika osa kutsutud ka Mustaks Aafrikaks sealse elanikkonna nahavärvi järgi. Ent õigupoolest on Aafrika etnokultuuriline pilt märgatavalt kirjum. Muusika ja tants Aafrika muusika- ja tantsupärimus on suuline. Põhja- ning Lõuna-Aafrika muusika- ning tantsustiilid on erinevad. Põhja-Aafrikas on märgatav Araabia mõju, lõunapoolne kultuur on koloniaalajastul saanud mõjutusi Lääne muusikast ja tantsudest. Paljud Aafrika keeled on tonaalsed, st heli kõrgus määrab ära sõnade tähenduse. See avaldub ka Aafrika
annaabi.ee 
