Arvutiprotsessor kui närvisüsteem
asuva mälu ja videokaardiga. Siiski, vaatleme kuidas suhtuvad ja teevad koos tööd protsessor
ja mälu. Mälu võib kujutada ette suure maatriksina (tabelina), kus ruudukesed ehk mälupesad
on nummerdatud. Iga pesa mahutab infot 1 B ehk 8 bitti. Probleem on selles kuidas
liigutatakse infot neist pesadest protsessori registritesse tehete sooritamiseks ja vastupidi. Siin
puutume kokku protsessorite mõnede oluliste omadustega millest sõltub protsessori jõudlus -
andmekanali ja aadresskanali laiused.
Andmevahetuse kiirus sõltub sellest kui lai kanal ühendab protsessorit mäluga - see on
andmekanal. Esimestel protsessoritel oli see laiusega 1 B. St. kaheksa andmete jaoks
mõeldud juhet ühendasid protsessorit mäluga. Tuletage meelde, et ühes mälupesas
(kastikeses) on 8 bitti - igale üks juhe, klapib kokku.
Mäluaadresside numeratsioon algab nullist - joonisel kujutavad rõhutatud värvidega jooned
annaabi.ee 
