sagedamini vajab. Sildimälu sisaldab nende pesade otsinguks (võrdluseks) vajalikke aadresse. Lihtsuse mõttes vaatame juhtu, kus selleks sildmimäluks (kataloogimäluks) on assotsiatiivmälu, mille erinevus tavapärasest aadressmälust seisneb selles, et tema poole pöördutakse sisu, mitte aadressi järgi. Kui assotsiatiivmälu sisendisse antav võrdluskood ühtib mõne tema pesa sisuga, siis tekitatakse tema väljundis ühtivussignaal ja antakse välja vastav aadressisignaal. Selle signaali abil pöördutakse seejärel peitmälu RAM- I poole ja toimub kiire andmete lugemine ja ülekanne protsessorile andmesiini kaudu. Kui aga ühtivust ei teki, siis tuleb lugeda palju aeglasemast põhimälust. Peitmälu puhul räägitakse sageli tema tabamustegurist, mis ulatub näiteks 90%-ni. See tähendab, et 90% kõigist protsessori pördumistest satuvad peitmällu, mitte põhimällu. Nii saavutatakse oluline töökiiruse tõus.
vastavalt vajadusele võetakse neid sealt ühekaupa. Kui läheb vaja võtta välje 5 element pealt, tuleb esmalt ära tõsta tema peal olnud 4 elementi, ning alles siis pääseb soovitud elemendile ligi. Assotiatsiiv mälu - mille erinevus tavapärasest aadressmälust seisneb selles, et tema poole pöördutakse sisu, mitte aadressi järgi. Kui assotsiatiivmälu sisendisse antav võrdluskood ühtib mõne tema pesa sisuga, siis tekitatakse tema väljundis ühtivussignaal ja antakse välja vastav aadressisignaal. Selle signaali abil pöördutakse seejärel peitmälu RAM-I poole ja toimub kiire andmete lugemine ja ülekanne protsessorile andmesiini kaudu. Kui aga ühtivust ei teki, siis tuleb lugeda palju aeglasemast põhimälust. VRAM=video RAM videomuutmälu, tugineb kahe pordiga varustatud DRAM- mälulülitustele. Üks portidest on kahesuunaline asünkroonselt talitlev rööpport, teine ühesuunaline sünkroonne jadaport. Rööpordi kaudu salvestatakse kuvatav info videomällu,
annaabi.ee 
