Riigivõim hiliskeskajal
läbirääkimiste teel.
Seisuse esindus koosnes kahte tüüpi saadikuist, mis sõltus kas ametikohast ning tiitlist või
olid valitud seisuslike organisatsioonide poolt. Talupoegi esindasid tavaliselt nende isandad.
Keskaegse seisusliku esinduse moodustasid tavaliselt kolm kuuriat vaimulikud, aadlikud ja
linnad või kaks koda ülemkoda ja alamkoda.
14.-17. Saj toimusid kuninga ja esinduskogude vaheline võimuvõitlus. Riike, kus esinduskogu
suutis võimu haarata, nimetati aadlivabariikideks. Paljudes riikides suutsid aga kuningad
esinduskogust vabaneda ja jõuda absoluutse võimuni, mistõttu nimetatakse sellele järgnevat
perioodi absolutismi ajajärguks.