Baltisaksa kirjandus eesti kirjandusloo taustal
rahvalaule tõlgiti saksa keelde, loodi rahvaluuleainelist luulet; kohapärimusliku luule
inspiratsiooni saadi pärimusest ja balti kroonikatest (järvede rändamise motiiv, H. von
Schmidt Läänemaa muistendid); baltisakslaste muistendikogud: "Liivimaa
muistendiraamat", "Muinasjutud ja muistendid", "Eesti rahvamuistendid". Saksa kultuuri
eeskujul hakati kohalikku kultuuri väärtustama.
Balti mõisamaailm Eduard von Keyserlingi "Õhtustes majades";
Keyserlingi konflikt aadlimaailmaga kajastub "Õhtustes majades" iroonia, distants
kirjeldatava suhtes, "varamodernistlik kultuuripessimism"; põlvkondade konflikt muutusi
ihkavad noored vs traditsioone väärtustavad vanad, kaks vastandlikku aadlitüüpi;
seksuaalsuse küsimus, erootiline pinge; kirjeldab igavust kui kultuuri pärisosa (igavus,
mandumine, tardumus = lossimaailm; väljaspool lossi vitaalsus, spontaansus, aga ka
kultuuritus); teoses noorte pidev püüd lossimaailmast välja murda, ent lõpuks siiski
annaabi.ee 
