Klassitsism
vapid.
Vappepitaaf ehk surnusilt on
üksikisiku
mälestuseks kirikusse üles
seatud mälestusmärk.
Vappepitaafi kanti
matuserongkäigus sarga ees
ning riputati kadunukese haua
vahetusse lähedusse kiriku
seinale. Aadlike vappepitaaf
koosnes suguvõsa vapi pildiga
vapikilbist, mille all paiknes tekstitahvel kadunukese elulooliste andmetega. Vapikilpi ümbritses
rikkaliku taimornamendiga kiivrikate, mille kohal kõrgus turvisekiiver aadlikrooni ja kiivriehisega.
Vappepitaafide kasutamise kõrgaeg oli 17. sajand. Vappepitaafide traditsioon hakkas hääbuma
pärast kirikuisse matmise keelustamist 1772. aastal[1].
Eestis on tänaseni säilinud alla 200 vappepitaafi, üle poole neist asuvad Tallinna Toomkirikus.
Lehekülg 26 - 29
11. Tee kokkuvõte, millised klassitsistlikud elemendid olid kasutusel
arhitektuuris.
annaabi.ee 
