..................................5 Kokkuvõtte...........................................................................................................................................7 Antud töös sain ma palju teada dekoratiivvärvimisest ja aaderdamisest ning marmoriseerimisest. Näiteks ei teadnud ma, et marmoriseerimine on nõnda pikk protsess ja täpselt seda, mida ja kuidas nad seda teevad, ei osanud ma arvatagi. Kuna tänapäeval on materjali valik suur, ei ole olnud vaja kasutada ei aaderdamist niivõrd palju kui ka marmoriseerimist. Sain teada, et vanal ajal väärtustati sellega puitu. Selle töö kirjutamine oli minu jaoks väga põnev...........................................................7 Kasutatud materjal:...............................................................................................................................8 Aaderdamine Aaderdamine ehk aaderdus on värvitud pinnale puidule või marmorile omase soonilise tekstuuri andmine.
andmine. 19. sajandi alguses levima hakanud aaderdamine pakub lugematul hulgal võimalusi väheväärtusliku puidu, metalli, seinte või lagede dekoratiivseks muutmiseks. Aaderdust, mis tähendab peenema, kallima puitpinna imiteerimist, armastasid kasutada külatislerid, et matkida kallist mõisamööblit. Nii võis lihtsast lauast valmistatud riidekirst, kummut või kapp saada hoopis väärikama ilme, mida neil muidu poleks olnud. Ent aaderdamist ei kasutatud mitte ainult mööbli juures, vaid ka kirikutes ja muudes ühiskondlikult kasutatavates ruumides, kus puitu imiteerides kaeti terveid seina- ja laepindu. Nii tekkis mulje, justkui oleks terve ruum viimistletud kalli väärispuiduga, kuigi tegelikult oli kasutatud täiesti tavalist lihtsat lauda ja see oskuslikult aaderdatud. Tänapäeval võib peale puitpindade aaderdada ka plastmassi, metalli ja klaasi, kuna iga materjali