Muistne vabadusvõitlus ja Reformatsioon Liivimaal
Muistne vabadus võitlus
10. saj. lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.
aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas oma
ristinime Juri põhjal Jurjeviks. 1054. aasta sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa.
Järgnevalt vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel Kaeva linnus Harjumaal. 1060. aastal maksustas
Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud. Viimased kihutasid peagi
maksukogujad minema, vallutasid järgmisel kevadel Tartu ja tungisid sõdides kuni Pihkvani.
Seal toimus suurem lahing, milles kroonikapõhjal lan ges tuhatkond venelast, sossoleid aga
arvutult. 1030-1061-nurjati venelaste tõsine vallutusktse. Eestlased olid muutunud piisavalt
tugevaks ja organiseeritud jõuks, et kaitsta oma vabadust ja võidelda edukalt suurriigi
agressiooni vastu. Peale selle ei ole teada ühtki sõja käiku eestisse venelaste poolt, poole
sajandi jooks...
annaabi.ee 
