umbes 10200 kilomeetri sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Mantli alumine osa ulatub 9002900 kilomeetri sügavusele. Vahevöö alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220...250 kilomeetrit kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu. Maa tuum Maa tuum on Maa keskel asuv osa Maast. See on metallilise koostisega. Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja põhjustajaks. Välistuum Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S-lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja
Hapniku aatomeist moodustunud osoonikiht kaitses Maad Päikeselt lähtuva ultraviolettkiirguse eest, mille tõttu sai elu teke võimalikuks ka väljaspool ookeane. Taimed on Maa albeedot ning sellega ühtlasi energiabilanssi radikaalselt muutnud. Maa tuum Maa tuum Maa tuum on Maa keskel asuv osa Maast. See on metallilise koostisega. Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja põhjustajaks. Välistuum Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S-lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja
Vahevöö alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220...250 kilomeetrit kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu. 4 Maa tuum Maa keskele jäävat osa nimetatakse tuumaks, mis jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. Välistuum Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa
LITOSFÄÄR Maa siseehitus- osad, nimetused: Maakoor, Ülavahevevöö (ülemine kiht litosfäär; keskelt läbib astenosfäär), Süvavahevöö, Välistuum, Sisetuum (Ni, Fe) Ülavahevöö Süvavahevöö Välistuum Sisetuum Astenosfäär Maakoor Astenosfäär? On vahevöö kivimite mõningase üles sulamise s.o. basaltse magma tekkimise koht. Litosfäär? On maa väline kivimkest aga see ei võrdu maakoorega kuna litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Iseloomusta ookeanilist maakoort: moodustab maailmapõhja; on tekkinud
MANDRILINE MAAKOOR OOKEANILINE MAAKOOR Koosneb sette,tard,moondkivimist) Basaltse magma tardunumisel tekkinud kivim,süvamere setted Paskem(25-75km) Õhem(40km) uueneb pidevalt 4 miljardit a. vanem 180milj.a vana noorem MAAKOOR- valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks(20-70km) LITOSFÄÄR- Maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga(50-300km) ÜLEMINE VAHEVÖÖ-(10-200km sügavusel) kuum,tihe kivimmass ALUMINE VAHEVÖÖ-(900-2900km sügavusel) tahke,koosneb ränist MAA TUUM-metalliline koostis(nikkel,raud),sisetuum(5200km) tahke,välistuum vedel.(2900-5100)
Mandriline maakoor on väiksema tihedusega,mis takistab tal vahevöösse tagasi sukeldumist. · Litosfäär- maa väline tahke kivimkest. Koosneb suurtest laamadest, mis moodustavad või hävitavad maakoort. · Astenosfäär-maa vahevöö ülemises osas vahetult enne litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Seal ''ujuvad'' litosfääri laamad. Osaliselt ülessulanud kiht. · Vahevöö- kiht maa sisemuses,mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. · Sise- ja välistuum-Välistuum koosneb rauast ja niklist ja on vedel kiht. Sisetuum on maa tuuma keskosa ja ka kõige kuumem osa.Koosneb raua-nikli sulamist. · Ookeani keskahelik- vulkaaniline mäeahelik, läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa. · Süvik- Tekivad sinna,kus üks laam sukeldub teise alla. Piklik ,sügav nõgu ookeani põhjas. · Kurdmäestik-Tekkinud kurrutuse käigus. Näiteks kahe laama põrkepiirkonnas, kui põrkuvad 2 ookeaniline maakoorefa laama või
Maa sfäärid: maakoor kõige õhem ja tahkes olekus. vahevöö ehk mantel kivimid on vedelas olekus, temperatuur suureneb. tuum(sise- ja välistuum) seal on kõige soojem, tugevad rõhud, kivimid on nii vedelas kui ka tahkes olekus Maa sissepoole liikudes temperatuur ja rõhk kasvab. Maakoor Mandriline Ookeaniline Mandriline: vanem, paksem, 30-40 km paksune - mäestikes on paksem, koosneb heledatest kivimitest, tihedus on väike erinevatel kivimitel, põhiliselt graniit ja gness. Ookeaniline: õhem, noorem, kivimitel on suur tihedus, tumedad kivimid, põhiliselt basalt. Laamad: 1) Mis on laamad
Sfäär Ulatus Tihedu Keskmine Aineole Keemiline Tähtsus s temperatuur k koostis (kg/m3) (levinumad ained) Sisetuum 5100 12,85 5005°C Tahke Raud ja Magnetväli 6378 km kg/m3 nikkel Maapõue soojus sügavusel Välistuum 2890 km 4400°C Vedelik Magneesium sügavusel kuni , 6100°C hapnik Vahevöö 2900 km Tahke sügavusel Astenosfää 3060 km Tahke Basaal , paneb otseselt r sügavusel kivi , hapnik maakoore liikuma
dünamoteooria, mis väidab et Maa magnetväli indutseeritakse Maa välistuumas. Välistuuma moodustav aines (metalliline raud) on vedelas ja/või sulamisele lähedases olekus ning voolab kiirusega mõni kilomeeter aastas s.o. miljoneid kordi kiiremini kui vahevöö aines. Liikuv metalli voog tekitab elektrivoolu, mis omakorda tekitab magnetvälja. See hüpotees nõuab, et Maa tuum oleks elektrijuht (mida seal sisaldavad metallid ka kindlasti on) ja et välistuum peab olema vedelas olekus. (pildil: Planeet Maa eri osad, seest-välja: tuum, välistuum, vahevöö, pinnakate.) Kuid mis kasu toob Maa magnetväli meile kõige rohkem? Nagu kõik väljad, levib ka magnetväli lõpmatuseni kaotades jõudu distantsi pikenedes. Veel ka kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele kosmosesse jäävat välja osa kutsume me magnetosfääriks. Seal kaitseb väli meid päikesetuule (päikeses toimuvate protsesside
b)ookeaniline maakoor ulatus ---II---, tihedus ---II---, koosneb basaldist ja gabrost, temp 600(kraadi celsius), tahke Vaheöö – a) litosfäriline e. Ülemine vahevöö – kuni 660km, tihedus 5.5 g/cm, mõlemad vahevöö osad koosnevad silikaatsetest (silikaat – ränihappe sool) mineraalidest nagu nt. perouskiit, temp. 1300 kraadi, tahke b) astenosfäär 660-2800km, 5.5g/cm, 1200-2500 kraadi, plastiline Tuum – a) välistuum – kuni 5400km, 10g/cm, Fe2O, nikkel, temp 3000 kraadi, olek vedel b) sisetuum – 5400 – 6370km, 13.3 g/cm, aine sisaldus sama mis välistuumas, temp 3000 kraadi isegi rohkem, tahke 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline – paksus kuni 80km, vanus u. 4 miljardit a. ; tihedus 2.7g/cm ; settekvimid( graniit, basalt) Ookeaniline – pakus kuni 10 km ; vanus u. 180 miljonit a. ; tihedus 3g/cm ; kivimikihid - settekivimid(basalt) 3
aluselised (basalt) vahevö ülemine kuni 660 km 5,5 ultraaluselised 250 -2500o plastiline vahevöö (peridotiit) ö (astenosfäär) tahke alumine 660 - 2900 perovskiit vahevöö km tuum välistuum 2900 -5100 km 10,0 Fe 2O, Ni kuni 4800o vedel sisetuum 5100 - 6370 13,3 km kuni 6000o tahke süvameresetted basaltne padilaava gabro peridotiit Maakoor ja litosfäär astenosfääri peetakse vulkaanidest purskuva basaltlaava "köögiks". Mööd astenosfääri rändavad jäigad litosfääri laamad
iseloomuliku kujuga kristallina(grafiit) laamad-suured maakoore plokid, mis üksteise suhtes liiguvad astenosfäär-basaltse magma tekke piirkond, vahevöö ülaosas kivimid-maakoore moodustavad kõvad tsementeerunud mineraalide kogumid (tard-,sette-, moondekivimid)(graniit,lubjakivi,gneidd) maak-majanduslikku huvi pakkuv kivi või mineraal (pronks, raud) maa siseehitus: maakoor-> ülemine vahevöö-> astenosfäär->alumine vahevöö(vedel) ->välistuum(vedel)->sisetuum(tahke) Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor basalt, graniit basalt, settekivimid tihedus 2,7 g/cm3 3,0g/cm3 kuni 80km paksune 2-8 km paksune 4 miljardit aastat 180miljonit aastat ookeaniliste laamade lahknemine.-uus maakoor, närgad maavärvinad, rahulikud vulkaanipursked(atlandi ookean) ookeanilise ja mandirilise laama põrkumine-süvikud, kõrged mäestikud. Tugevad maavärvinad ning vulkaanipursked(naska laam)
litosfäär astenosfäär plastiline mõningase ülesulamise piirkond. alumine vahevöö Seismograafiga uuritakse maavärinaid. vahevöö tahke Energia: potentsiaalne: energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. välistuum vedel Kineetiline: veeliikumine, tuul, liustikuliikumine. tuum Keemiline: vabaneb reaktsioonide käigus (raadioaktiivsete lagunemise, fotosünteesi jne sisetuum tahke käigus.
Litosfäär- maakera väline pind. Suure tugevusega maa väliskiht, mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. 50-200km. Litos. on lõhenenud laamadeks. Eristatakse kahte tüüpi maakoort: mandriline maakoor(3-kihti- settekivimid, graniidikiht, basaldikiht), ookeaniline maakoor(2-kihti- settekivimid, basaldikiht) Maakoor Ülemine vahevöö 350 Alumine vahvevöö 2900 Välistuum(vedel) Sisetuum(tahke) 5140 Maa keskpunkt 6370 MÄESTIKE TEKE Kivimikihid alluvad külgsurvele, toimub KURRUTUS. Kivimikihid surutakse kurdudesse, tekib kurdmäestik Kurrutused tekivad: *kahe mandrilise laama kokkupõrkel NT!Himaalaja *ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrkel NT!Andid PANGASMÄESTIK maakoores toimuvad suured murrangud, mille tagajärjel liiguvad suured maakooreplokid erinevatel kõrgustel kujunevad pangasmäestikud(ülang,alang, murrangu lõhe). NT!
Litosfäär 1. Maa siseehitus Sisetuum, välistuum, vahevöö, astenosfäär, litosfäär, maakoor. 2. Kivimite ringe kivimid moodustuvad, murenevad ja moonduvad.Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend. Maak mineraalne maavara. Tardkivimid magma tardumisel tekkiv kivim. Settekivimid tekib setete kivistumise tulemusel. Purskekivimid tekivad maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes moondunud kivim. 3
Sellised piirpinnad ongi aluseks Maa siseehituse jagamisel erinevateks üksusteks. Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke kivimiline kest, mille alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S- lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Maakoorest eristatakse litosfääri, mis on oluline mõiste laamtektoonika seisukohalt. Litosfäär hõlmab Maa ülemise kihi 50...300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on astenosfääri ülemine pind
alusel leitud, et Maa magnetväli vahetab keskmiselt iga paarisaja tuhande aasta järel poolusi, ehk lõunapoolusest saab põhjapoolus ja põhjapoolusest lõunapoolus. Tekkimine. Maa magnetvälja kirjeldavaid mudeleid on mitmeid. Ühe esimese mudeli kohaselt on Maa sisemus suur püsimagnet. Hilisema ja populaarsema mudeli järgi toodab Maa magnetvälja nn geodünamo. Maa 5150 6360 kilomeetri paksust tahket sisetuuma ümbritseb 28905150 kilomeetri paksune vedel välistuum, milles toimuvad sarnaselt vahevööga soojuse ülekandega seonduvad aine konvektsioonivoolud. Välistuuma moodustab suuremas osas sulaolekus raud, mis on hea elektrijuht. Maa pöörlemise ning konvektsiooni tõttu tekivad sularaua voolud, mis omakorda indutseerib elektromagnetvälja. Spiraalselt liikuvad ioonid põhjustavad aga elektrivoolu, mis omakorda genereerib dipoolisarnase magnetvälja. Välja tugevus. Magnetvälja tugevus on suurim poolustel ja nõrgim ekvaatoril
alusel leitud, et Maa magnetväli vahetab keskmiselt iga paarisaja tuhande aasta järel poolusi, ehk lõunapoolusest saab põhjapoolus ja põhjapoolusest lõunapoolus. Tekkimine. Maa magnetvälja kirjeldavaid mudeleid on mitmeid. Ühe esimese mudeli kohaselt on Maa sisemus suur püsimagnet. Hilisema ja populaarsema mudeli järgi toodab Maa magnetvälja nn geodünamo. Maa 5150– 6360 kilomeetri paksust tahket sisetuuma ümbritseb 2890–5150 kilomeetri paksune vedel välistuum, milles toimuvad sarnaselt vahevööga soojuse ülekandega seonduvad aine konvektsioonivoolud. Välistuuma moodustab suuremas osas sulaolekus raud, mis on hea elektrijuht. Maa pöörlemise ning konvektsiooni tõttu tekivad sularaua voolud, mis omakorda indutseerib elektromagnetvälja. Spiraalselt liikuvad ioonid põhjustavad aga elektrivoolu, mis omakorda genereerib dipoolisarnase magnetvälja. Välja tugevus. Magnetvälja tugevus on suurim poolustel ja nõrgim ekvaatoril
A KA MA M · Maa tähtsaim omadus meile on see, et see on meie koduks. · Maal elab 2012 aasta märtsi seisuga 7,003,019,800 inimest ja see tõuseb iga päevaga umbes 212 035 inimese võrra. Kuju · Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju geoid... Aga teda on võrreldud ka... Maa tuum · Maa tuum on Maa keskel asuv osa Maast. See on metallilise koostisega. · Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. · Vedela tuuma pööriseliselt liikumine tekitab gravitatsiooni. Temperatuur · Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. · Maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C. · Madalaim õhutemperatuur on 89,6 °C. Täname tähelepanu eest ! Kätlin ja Kristin.
Maa Liis-Gertrudh Reinsoo 12.C Maa Kera kujuline. Päikesesüsteemi kolmas planeet. Koduks miljonitele liikidele. Moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi tolmu- ja gaasikettast. Üks kaaslane Kuu Maa siseehitus 1. Sisetuum Click to edit Master text styles Second level 2. Välistuum Third level 3. Alumine vahevöö Fourth level Astenosfäär Fifth level 4. 5. Ülemine vahevöö 6. Maakoor Laamtektoonika Litosfääri laamade liikumist uurivat teadust nimetatakse laamtektoonikaks. Litosfäär koosneb suurtest laamadest.
A KA MA M · Maa tähtsaim omadus meile on see, et see on meie koduks. · Maal elab 2012 aasta märtsi seisuga 7,003,019,800 inimest ja see tõuseb iga päevaga umbes 212 035 inimese võrra. Kuju · Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju geoid... Aga teda on võrreldud ka... Maa tuum · Maa tuum on Maa keskel asuv osa Maast. See on metallilise koostisega. · Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. · Vedela tuuma pööriseliselt liikumine tekitab gravitatsiooni. Täname tähelepanu eest ! Kätlin ja Kristin. Temperatuur · Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. · Maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C. · Madalaim õhutemperatuur on 89,6 °C.
toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)Ülemine vahvöö 3)Aluminevahevöö 4)Välistuum 5)Sisetuum.Maakoor on litosfääri ülemine osa(tahke kiht), kesmine paksus 30km,kontinentide kohal 25-70km, ookeanite kohal 6-8km.Moodustab 0,8% Maa massist.Maakoor on kolmekihiline,kõige alumist pinda nimetatakse mohopinnaseks.Kõige pealmine kiht on settekivimid ehk stratisfäär.Kõige alumine kiht kannab nimetust graniitne kiht kuna tal on füüsikalised om.graniidile.Ookeanites see kiht puudub.Siis tuleb basaltne kiht.Keemiline koostis:O-46,6%,
d graniit, basalt basalt Sfäär Alaja. Ualtus Kivim Olek Maakoo Mander 80km Sette, basalt, r graniit Vahevöö astenosfäär 50- Ferrum mg Plastiline 400 silikaadid Süvavahevö Kuni Raua & mg ö 2900 rikkad mineraalid Tuum Välistuum 2900- Ülitihedad Vedel 5100 raua nikli silikaadid Sisetuum 5100- Sama, tahke Tahke 6378 1. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendamise protsessis koos kivimite rebestamisega. 2
15% eemaldumis vööndis. 10 000 maavärinat aastas 6000 inimene märkab 140 purustavat Kurdmäestikud- tekivad kahe mandrilise laama kokkupõrkel(Alpid, Himaalaja,Kaljumäestik) Pangasmäestikud- 2 eemalduva laama eralduspiiril, seal tekivad murrangud Uus maakoor tekib ookeanide põhjas kus laamad üksteisest eemalduvad, seal on seega ka maakoor kõige noorem. Süvikud tekivad sinna kus ookeaniline maakoor põrkub ja sukeldub mandrilise alla. Maa tuumad: välistuum- raud, nikkel ja hapnik. Sisetuum- raud nikkel. Temp ja rõhk suur. Koostise ja paksuse pooles jaotatakse maakoor mandriliseks(paksus 25-80km) ja ookeaniliseks(6- 10). Maakoore kihid- Settekivimitekiht- lubjakivi, liivakivid, kildid. Graniidi kiht-tasandikel 10 mäestikes kuni 50 km. Basaldi kiht- tasandil 30km ookeani alla kuni 5. Kivimid jaotatakse 3 suuremasse gruppi : tardkivimid- magma aeglasel jahtumisel ja
Geograafia KT2 MAAKOOR (litosfäär) 6-10 km ookeanide all 25-40 km mandrite all kuni 80 km kõrgmäestikes ÜLEMINE VAHEVÖÖ (astenosfäär) 6-80 km maakoorest kuni 900 km ALUMINE VAHEVÖÖ 900 - 2900 km VÄLISTUUM, vedel 2900 - 5100 km SISETUUM, tahke 5100 - 6578 km Mandriline Ookeaniline paksem, vanem (4 miljardit) õhem, noorem (200 miljonit) kergemad kivimid raskemad kivimid settekivimid settekivimid graniidsed kivimid basaldikiht basaldikiht Tardkivimid moodustuvad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. Settekivimid...
GEOGRAAFIA Litosfäär 1. Milline on maa siseehitus? a. Kihid -Sisetuum -Välistuum -Vahevöö-astenosfäär ja litosfäär -Maakoor b. Astenosfäär Vahevöö ülaosas olev plastiline kiht- basaltne magma. Lühiajaliste pingete korral käitub tahke elastse keskkonnana, juhtides seismilisi laineid. c. Litosfäär -Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö jäiga osaga - Jaguneb litosfääri laamadeks 2. Mandriline VS ookeaniline maakoor MANDRILINE OOKEANILINE
vulkaanipursked; tsunaami, mis ujutab üle alad; hävitab taimkatte ja muudab ranniku pinnamoodi; mullad ja siseveekogud soolduvad; hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik; ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sete, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, purskekivim, süvakivim, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, subduktsioon, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle e fookus, maavärina kese e epitsenter, seismilised lained, tsunami, seismograaf, seismogramm, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, suikuv ja kustunud vulkaan, lõhevulkanism ja lõõrvulkanism, kaldeera, lõõmpilv, mudavool, fumarool, kuumaveeallikas, geiser, laamtektoonika, laam, vulkaaniline saar, kuum täpp, basaltplatoo,
Litosfäär Maa siseehitus Sisetuum Välistuum Vahevöö (astenosfäär) Maakoor (ookeaniline ja mandriline) Koostiselemendid Mineraal Looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. 3600 liiki Püriit FeS2 Opaal Teemant Kivim Mineraalide tugevalt kokku tsementeeritud kogum Tard, sette ja moondekivimid Tardkivim Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel (nt. graniit,
Maa siseehitus Maakoor Vahevöö Välistuum Sisetuum Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad aeglaselt, moodustades juurde maakoort mereline maakoor koosneb basaldist ehk vulkaanilisest kivimist, mis tardub kui magma ookeanide keskahelike kohal välja voolab mandriline maakoor moodustab maismaa ning koosneb vanematest kergematest kivimitest nagu graniit, gneiss ja liivakivi kivimite tüübid; tardkivimid tekivad vahevöö kivimite ülessulamisel, magma kristalliseerumisel tekib basalt, graniit settekivimid maapinnal murenenud kivimitest tekib lubjakivi ja liivakivi moondekivimid kõrgetel tempraturidel kristalliseeruvad tardkivimid ja settekivimid mineraalide koosluseks. Tekib gneiss laamade liikumine; maismaa laamade põrkumine; laamade nihkumine, moodustavad pikki sirgeid murrangujooni. Kogunenud pingete äkiline vabanemine tekitab maavärinaid. oo...
tänapäevasest laamtektoonikast? Tema hüpotees ei sisaldanud liikuma panevat jõudu, tolleaegne tehnika ei võimaldanud avastada mäeahelikke, mis tekkisid vee all mandrite triivimisest. 2. Mis on laamtektoonika? Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. 3. Millised on Maa sisemised ja välimised kestad? Tuum-sisetuum-välistuum-alumine vahevöö-ülemine vahevöö-astenosfäär- maakoor. 4. Mis on mineraalid ja mille nende kogumikud moodustavad? Mineraalid on tahked kristallsed looduslikud ained, millel on kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis ja sellest tulenevalt ka kindlad füüsikalised omadused. Nende kogumikud moodustad kivimeid. 5. Kuidas tekivad settekivimid? Kivimite murenemisel setteosakestest tekkinud. NT: liivakivi, lubjakivi, savikivimid
Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimainese tihedust suureneb, sest rõhk suureneb. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel: Litosfäär ei ole ühtne tervik, vaid on lõhenenud mitmesuguse kuju ja suurusega plaatjateks plokkideks e
g/cm3 Maakoor Mandriline 0-70km 2,7 Graniit 0-600 Tahke Ookeanilin 0-20 km 3,0 Basalt 0-600 Tahke e Vahevöö Astenosfää 50-400km 5,5 Perdotiidid 1300 Plastiline r -2900km 1200-2500 Vedel Alumine vahevöö Tuum Välistuum 2600- 10,0 3000 Vedel 5100km Sisetuum 5100- 13,3 Raud, 3500 tahke 6400km nikkel Mandrilise ja ookeanilise maakore võrdlus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus 70 km 20 km
kiirus 6-7km/s 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus- Maakoor(aluselistest kivimitest koosnev), moho(3-7km), vahevöö(ultraaluselistest kivimitest, litosfäär-maakoore ja vahevöö ülemine osaa, 50-200km, koosneb tahketest kivimitest, kaotanud sidususe ja on purunenud, nim laamadeks, astenosfäär- koosneb üles sulanud kivimitest, ei ole vedel, ei purune, hakkab voolama, ulatub konvektsioonivooludeni),tuum(koosneb rauast, välistuum-vedel, sest d-lained ei levi, sisetuum-tahke, lähedal ülessulamisele, rõhk suur) 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus.- mandriline(settekivimite, graniitne, basaltne kiht, 4 miljardit a vana, kerged kivimid,25-80km), ookeaniline(settekivimite, basaltne kiht, 200miljonit a vana, tihedad ja rasked kivimid, 3-10km) 5
vulkaanipursked. Inimtekkelised: Ehitiste ja teede rajamine, jõeorgude süvendamine. Võrrelda maakoort, vahevööd, tuuma. Maakoor: 5-80km paksune, jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Peamised kivimid on graniit ja basalt. Temperatuur 0-600C. Aine olek: tahke. Vahevöö: Kuni 2900 km paksune, jaguneb astenosfääriks ja süvavahevööks. Valitseb magma, ning temperatuurid on kuni 2500C. Aine olek on poolvedel Tuum: Jaguneb välis-, ning sisetuumaks. Tuum on läbimõõdult umbes 3400km. Välistuum on vedel, kuid sisetuum on tahke. Koosneb Ni, Fe-st. Temperatuur kuni 3000C. Kivimiringe: Magma jahtub Tardkivim mureneb Sete settib Settekivim moondub Moondekivim sulab MAGMA Laamade liikumisviisid. Laamade põrkumine: 1) Ookeaniline laama sukeldub mandrilise alla(subduktsioon). Hävib ookeaniline maakoor, süviku teke, maavärinad, tekivad moondekivimid. 2) Ookeaniline maakoor sukeldub ookeanilise alla. 3) Kaks mandrilist laamad põrkavad kokku.
Kosmoloogia Teema : "Maa ja Taevas" Eesmärk "Mõistaks füüsika võtmerolli loodusteadusliku maailmapildi kujunemisel " Kostja: Pavelkovits Oksana Astronoomia liigendus Objekti järgi Meetodi järgi (astrofüüsika) · Astromeetria, tegeleb · Planetoloogia (koos taevakehade asukoha geofüüsikaga) uurib määramisega planeete, nende · Taevamehaanika, mis uurib taevakehade, eeskätt kaaslasi jt. planeetide liikumist ruumis · Tähtede füüsika ja selle liikumise · Galaktikate füüsika kajastumist taevasfääril uurib tähesüsteeme · Astrofüüsika, mis uurib taevakehadelt tulevat · Kosmoloogia uurib kiirgust ja teeb selle kogu maailma ehitust järeldusi. ja arengut. Maa · Inim...
MAA SISEEHITUS Ookeaniline maakoor 1) kivimid tekkinud basaltse magma tardumisel (päris astenosfäärist) 2) + süvamere setted Mandriline maakoor 1) tardkivimid 2) settekivimid 3) moondekivimid vahevöö: kuni 2900 km, kivimeteoriitide sarnased kivimid astenosfäär: vahevöö ülaosas mõnesaja km paksune, plastiline, vahevöö kivimite mõningase ülessulamise piirkond litosfäär: maakoor+astenosfääri peale jääv vahevöö maa tuum: nikkelraua koostis 2900-6400 km, vedel välistuum, tahke sisetuum Maa dünaamiline magnetväli: vahevöös, kergemad kivimite massid pealepoole, raskemad allapoole Litosfäär koosneb O Si Fe Mg Ca Al K ja Na Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, iseloomulik kuju ja kindla sturktuuriga kristall, enamus räni ja hapniku baasil. Tekivad gaaside ja vedelike tahkestumisel looduses. Ümberkristalliseerumine: kõrge rõhk+temp -> aine kristallsturktuur muutub Kivim-mineraalide kokku tsementeerunud kogum
Litosfäär.. ...on maa tahke, kivimiline väliskest. Laamtekroonika- teadus, mis uurib laamade triivi(liikumist) Laam-maakoore hiiglaslik kivimiplaat, mis liigub(väga aeglaselt) atmosfääri peal. Maailmas on 9 suur ja 12 väikest laama. Laamaservad on ohtlikud, aktiivsed piirkonnad(maavärinad jne..) Maa siseehitus Seestpoolt liikudes väljapoole : 1. Sisetuum(tahke)6378km. 2. Välistuum(vedel) 3. Vahevöö(koosneb kivimitest ja on 3000km paks) 4. ASTENOSFÄÄR(kivimite ülessulamis piirkond, laamad liiguva selle peal) 5. Maakoor Litosfäär-maakoore ja astenosfääri vahel. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Paksus Õhem, (5km) Paksem(25-40km) Kivimid Raskem. Nt basalt Kergem(graniit) Vanus Noorem 200milj
hüppelises seismilite lainete levikukiiruse kasvus. Allpool 460 km sügavust kasvab S- lainete levimise kiirus jätkuvalt seoses kivimite üldise tiheduse kasvuga. 700 km all pool sügavust S-lainete kiirus kasvab ühtlaselt vastavalt kivimite tiheduse kasvule. Umbes 2900 km sügavusel on Maa vahevöö välistuuma piir. Vahevöö koosneb peamiselt Mg-Fe silikaatidest, tuum aga koosneb valdavalt rauast. Nii teatakse, kui sügaval asub Maa tuum. Kuidas teatakse, kui paks on välistuum? Välistuuma paksus arvutati välja S- ja P- lainete varjuvööndite mõõtmete alusel. Mille järgi tehti kindlaks, et seismograafini jõuavad esimesena just P-lained? Kuna P- lained leidsid lühima tee ja seismograaf registreeris ennem just P-lained kui S-lained, tehti kindlaks, et seismograafini jõuavad esimesena just P-lained. Mida tähendab, et graniitne maakoor on happeline? Graniitne maakoore happelisus tähendab seda, et enamus millest maakoor koosneb, on graniit.
LITOSFÄÄR Maa ümbermõõt ekvaatoril 40 076 km Läbimõõt 12 756 km a1- ülemine vahevöö a2- alumine vahevöö b1-välistuum b2- sisetuum (tahke) 6000 ºC NB! Infot on saadud seismilisi laineid uurides ja kasutades modelleerimist SEISMILISED LAINED levivad erinevas keskkonnas,erineva kiirusega jne. MAAKOOR maaväline tahke kivimiline kest paksusega 3 80 km. Esineb kahte tüüpi maakoort mandriline ja mereline Litosfäär on umbes 200 km paksune maaväline kest, mille ülemine osa on maakoor ja alumine osa on atmosfäär.
Konvektsioonivoolud vahevöös: soe sulanud aine liigub ülespoole, tahkub muutub raskeks ja langeb tagasi maa sisemuse suunas allapoole, sulab taas. Mineraal: looduslik tahke lihtaine või keem ühend, kindla kuju ja struktuuriga kristall. Kivim: mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu vms kivimkehana. Maak: majanduslikku huvi pakkuv metalle ja nende ühendeid sisaldav kivim/mineraal. Maa tuum on nikkelraua koosisega 2900 6378km, vedel välistuum, tahke sisetuum. Tardkivimid tekivad magma tardumisel, moodustavad 4/5 maakoore kivimitest, nt basalt, graniit, pimss. Moondekivimid: tekivad tardja settekivimite moondumisel, esineb maa sees, kuid väha. Nt marmor, gniess, kvartsiit. Settekivimid tekivad setete ja elusorganismide settimisel, esineb maa pindmisel kihis, nt lubjakivi, liivakivi. Setted tekivad murenemise käigus, maa õhuke pindmine kiht, nt liiv, kruus, turvas, savi, moreen
GEOGRAAFIA KONTROLTÖÖ õpik lk. 29-51 Maa siseehitus : 1. Maakoor-30 km 2. Sisetuum- 1600km 3. Välistuum-1820km 4. Vahevöö- ~3000 km Maakoore ehitus : Meres 1. Settekivimid 2. Basaldikiht 3. Vahevöö Mandril 1. Settekivimid 2. Graniidikiht 3. Basaldikiht 4. Vahevöö Maa sisejõud maakoort mõjutavad jõud, mis saavad oma energia põhiliselt Maa sisesoojusest. Laam maakoore & vahevöö ülemise osa jäik, aeglaselt liikuv hiigelpangas. Tektoonika on teadusharu, mis uurib maakoore ehitust & arengut, sealhulgas laamade liikumist.
b) alumine vahevöö süvavahevöö ehk alusmantel a) ASTENOSFÄÄR (ülamantel) · vahevöö kivimiline piirkond, kivimite osalise ülessulamise ala. · asub vahevöö ülemises osas 100 - 200 km sügavusel maapinnast, ~ 50 400 km vahemikus plastilises voolavas olekus. Koosneb ultrabasiidist. Sellest kõrgemale jäävat Maa tahket kesta nim. LITOSFÄÄRIKS. b) SÜVAVAHEVÖÖ (alusmantel) · ulatus 70 - 2900 km · tahkes olekus, koosneb ultrabasiidist 3) TUUM a) välistuum · ulatus 2900 5100 km · vedelas olekus · koosneb rauast ja niklist b) sisetuum · ulatus 5100 6378 km · tahkes olekus · koosneb rauast ja niklist LITOSFÄÄRI MOODUSTAVAD KIVIMID · Maakoor koosneb väga erinevatest kivimitest. Kivimid omakorda koosnevad mineraalidest. Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega
(putukad, maismaataimed, kalade domineerimine), Karbon (roomajad, söemetsad, kahepaiksed), Perm (trilobiitide väljasuremine), Triias ja Juura ja Kriit (dinosauruste domineerimine, linnud, õistaimed, dinosauruste väljasuremine), Paleogeen ja Neogeen (imetajad), Kvaternaar (inimene). Maa on 4,5 miljardit aastat vana. 2. Joonis Maa siseehituse kohta: tuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär Tuum: sisetuum tahkes olekus, välistuum vedelas olekus, 2900-6378 km sügavusel. Vahevöö: alumine, ülemine (kuni 2900 km’ni) Astenosfäär: vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad, ookeanides 50 km sügavusel, mandritel 200 km sügavusel Maakoor: ookeaniline ja mandriline piir vahevööga. Litosfäär: maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa, on liigendatud laamadeks 3
Laamtektoonikaks nim. teadust, mis uurib laamade liikumist ja nendega kaasnevaid nähtusi. Alfred Wegener - püstitas laamadeliikumise hüpoteesi, ennemoli ühe supermanner(Pangaea). Mandrite liikumist põhjustavaks jõuks on vahevöö konvektsioonvoolud. Maa siseehitus: Maakoor-vahevöö-tuum. Levides ühest kivimikihist teise seismilised lained murduvad ning peegelduvad nii, nagu valguslained-nendega saabki maa siseehitust uurida. Maakoor(0-80mkm)=>vahevöö(80-2900km)=>välistuum(2900-5100)=>sisetuum(5100-6378) Maakoor: ookeaniline(basaltsetest, aluseline, 5-10km) kontinentaalne(graniitne, happelina, -80 km) Astenosfäär- u 200km sügavusel, sellel liiguvad laamad, kuna on plastiline vahevöö osa. Vahevöö koosneb silikaatsetest mineraalidest(Mg-Fe) Tuum koosneb rauast: välituum vedel, sisetuum tahke. Maa sisemuse suunas rõhk ja temp. kasvab. Tsentris temp. u 6000. Maa süvasoojus kandub maa tuumast maa pinnale.
Ü 40076km 0 12756 Sisetuum,temp üle 6 tuh kraadi, Välistuum, Alumine vahevöö, Ülemine vahevöö Informats on saadud kaudsete meetoditega. Maakoor on maaväline tahke kivimite kest mille paksus on 3-80 km. Maakoor Mandriline 10-80 km, Mereline 3-10 km Ookealine maakoor on noorem ja mandriline vanem Litosfäär on u. 200 km paksune maaväline kest mille ülemine osa on maakoor ja alumine astenosfäär. Astenosfäär-see on kõrge rõhu ja temperatuuriga all olev , pool vedel kivimass, mille peal liiguvad maarkoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju
vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üle- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantli ülemist osa on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessaulamise ehk basaltse magma tekkepiirkonnaks. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10200 kilomeetri sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Maa keskele jäävat osa nimetatakse tuumaks, mis jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. Välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum, mis on 5200 kilomeetri sügavusel, muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele. Levinuimad Maad moodustavad keemilised elemendid on: Raud 34,6%
Moho – maakoore ja vahevöö piir. Vahevöö – mohost kuni 2900km katkestuspinnani. Ultraaluselised kivimid (periodiit). Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö jaguneb: litosfäär – maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50km ookeanite all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks. Astenosfäär – ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad. Tuum – alates 2900km katkestuspinnast, peamiselt rauast. Välistuum on vedel, S-lained ei levi. Sisetuum on tahke, rõhk seal on väga suur. 7. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest). ===== Purskekivimid – tardumine kiirem, peeneteralised (basalt, andesiit, obsidiaan). Süvakivimid – tardumine maakoore lõhedes aeglane, suureteralised (graniit, gabro, dioriit, peridodiit). Purdkivimid – moodustuvad murenenud settekivimi tükkidest e. purdosakestest. (Liivakivi kvartsist).
levisid. Kes oli Mohorovicic? Ta oli Jugoslaavia päritolu seismoloog, kes avastas 1909a. et seismiliste lainete lühim teekond ei ole alati kõige kiirem. Ta avastas, et kiired läbivad hoopis tihedamaid kivimeid, mida mööda nad kiiremini levida suudavad. Kuidas teatakse, kui sügaval paikneb Maa tuum? See arvutatakse tänu S-kiirtele mis ei levi läbi vedelike ning tänu millele saab välja arvutada maapinna ja välistuuma vahelise kauguse. Kuidas teatakse, kui paks on välistuum? Seda saadakse teada, tänu sellele et P-lained murduvad erinevate vööndite juures, tänu millele saab aru kus on vööndite piirid.S-laine aga peegeldus juba välistuumani jõudes. See vaheline ala arvutatigi välja S ja P lainete varjuvööndite alusel. Mille järgi tehti kindlaks, et seismograafini jõuavad esimesena just P-lained? S-lained levivad aeglasemelt ja nad ei läbi vedelikku. P-lained levivad aga ka läbi vedeliku ning tihedaid kivimeid otsides levivad nad kiiremini.
Epitsenter-on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Konvektsioonivoolud- Laamade liikumist põhjustavad astenosfääri ainese Rekultiveerimine-on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine Magnituud- Maalihe- on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. 2. Maa siseehitus: Maakoor (0-80km) Süvavahevöö (80-2900km) Vedel välistuum (2900-5100km) Tahke sisetuum 5100-6378km) 3. Maakoore ehitus: Maakoor Vahevöö Tuum 4. Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? 5. Kuidas tekib juurde maakoort? Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks. 6. Mis suundades liiguvad laamad?
võimalik toota energiat. Maa välisjõud ehk eksogeensed protsessid-päikesekiirgus- vooluvesi, tuul, kliima, elutegevus, toiduahel, energiaallikad. Endogeensed protsessid(sisemised)-maakoorega seotud laamad, Eksogeensed(välimised)- igasugused kliima, kuuga seotud, energia pärineb välisjõududest. LITOSFÄÄR 1.Maa siseehitus-tuum(raud, nikkel), sisetuum(tahke), välistuum(vedel), vahevöö(kivimiline ja tahke), astenosfäär(plastiline) Litosfäär-maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendatud laamadeks. Astenosfäär-vahetult litosfääri alla jääv plastne kivimisfäär vahevöö ülaosas, mille peal liiguvad litosfääri laamad. Mandriline maakoor- maakoor mandrite ja mandreid ümbritsevate madalate merede all, keskmiselt 40km paks, kivimikihid on nt settekivimid, graniit, basalt.
annaabi.ee 
