Võru keel on regionaal keel, mis kuultub läänemeresoome keelte hulka. Võru keelt räägib umbes 70 000 inimest, mis on ka ühtlasi kõige suurem kõnelejate arvuga Lõuna-Eesti murdekeel. Võru keelt rääkitakse Võrus, Põlvas, ja Valga maakonnas. Üpris palju võru keele kõnelejaid võib leida ka Tartust ja Tallinast ja mujalt Eestist, sest Eesti on niiväike riik. Tihti öeldakse ka võru keele kohta võru- setu keel, sest võru ja setu keel on oma vahel väga sarnased kuid setudel on alles väga omapärased iidsed komber ja tugev identiteet. Vanasti räägiti võru keelt ka Lätis ja Venemaal. Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija. Võru keel keelkonda on suguluses soomeugri keelte ja soome-saami keeltega. Võru keelt õpetatakse korra nädalas 26 koolis, kuid ühtegi päris võru-eesti kooli ega klassi. Samuti ei ole ka lasteaeda, mis oleks võru keeles. Kõrgkooli tasemel saab võru keelt õppida Tartu...
Vinni Pajusti Gümnaasium Referaat Võrumaa Merilin Linsi 8.a klass 2010 Sisukord Asukoht ja üldinfo.......................................lk3 Ajalugu...................................................................lk4-6 Sümbolid...................................................................lk7 Logo ja tunnuslause..............................................lk7-8 Alusharidus...............................................................lk8 Üldharidus................................................................lk8 Kultuur......................................................................lk9 Sport.........................................................................lk10 Liikmed....................................................................lk10 Ajalooline kujunemine linnaks........................
VÕRU Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduslik keskus. Linna läbib PeterburiPihkvaRiia raudtee ValgaPetseri raudteelõik ja TallinnTartuVõru Luhamaa maantee. Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga. Võrus räägitakse põhiliselt eesti ja võru keelt. Võru tunnuslause on "Üts ummamuudu liin". Võrus on mõõdetud Eesti soojarekord 35,6 °C, mis registreeriti 11. augustil 1992. Võru kaitsepühak on Püha Jüri[viide?]. Võru linnapea on Anti Allas. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asub kolm järve Tamula järv (229 ha), Kubija järv (15,9 ha), Mustjärv ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond VÕRU VALLA ARENGUKAVA ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ARENGUKAVAST ÜLDISELT....................................................................................5 1.1. Võru vald praegu.....................................................................................................5 1
Võru keel (Võro kiil') Keeleline kuuluvus: Soome-ugri keelkond, läänemeresoome keelerühm. Regioon: Eesti kaguosa: enamus tänapäevasest Võru ja Põlva maakonnast ning osa Valga ja Tartu maakonnast. Väljaspool keeleala on võru keele kõnelejaid rohkem veel Eesti suurtes keskustes nagu Tartu ja Tallinn. Kõnelejate arv: Ca 70 000. 1998. aastal läbi viidud arvamusuuringu järgi räägib 90% võru keeleala elanikest võru keelt. Neist 45% teeb seda igapäevaselt. Tartu Ülikoolis on võimalik võru keelt õppida kursuse "Lõunaeesti keel" raames kahe semestri ulatuses. Võru Instituut ja Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus on korraldanud täiskasvanute võru keele ja kultuuri kursusi õpetajatele, välismaalastele ja mujalt Võrumaale elama tulnuile. Alates 2000. aastast ilmub võrukeelne ajaleht Uma Leht (2004. aastast iga kahe nädala tagant). Igal aastal toodetakse mõned võrukeelsed tele- ja raadiosaated. Aastal 2004 esindas Eest...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Else Luik PEST- ANALÜÜS AS VÕRU VEE NÄITEL Õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS AS Võru Vesi asub Võru linnas, Võru maakonnas. AS Võru Vesi kui vee-ettevõtja peamised tootmisvahendid (puurkaevud, reoveepuhastid jm rajatised ning seadmed) ja hooldatavad hooned ning rajatised asuvad Võru linna ja Kose aleviku territooriumil. AS Võru Vesi on Võru linnas tegutsev vee-ettevõtja, kes lisaks Võru linnale teenindab
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Maailma keeled Mari-Liis Eha 9.Klass Tallinn 2008 Sisukord: Maailma keeltest üldiselt. Lk 3 Uurali keeled. Lk 3 Võru keelest. Lk 4 Võru keele ajalugu. Lk 4 Võru keelenäited. Lk 4 Võru tähestik. Lk 5 Tulevikunägemus võru keelest. Lk 5 Kasutatud kirjandus. Lk 6 lk 2 Maailma keeltest üldiselt. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 40007000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja ...
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juhtimine Sessiooniõpe VÕRU-HARGLA NÕGU I kursuse referaat Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Minu töö Võru-Hargla nõo maastikurajooni kohta tugineb peamiselt Ivar Aroldi (2005, lk 230-235) raamatule Eesti maastikud. Veel olen kasutanud Eesti Entsüklopeedia XII (Võru- Hargla...2003) ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse materjale Võru hargla nõo kohta.
Tartu Kutsehariduskeskus Võru linna saastatus Referaat Koostaja: Kristjan Kikkas Õpetaja: Marlen Tärgla Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaadi eesmärk oli valida linn, valisin Võru linna. Referaadis kirjutan lähemalt Võru linna vee, õhu ja maapinna saastatusest, ehk kui palju on need reostunud tänapäval. Uurin lähemalt kolme valdkonna peamisi saastajaid ja seda kuidas nendega toime tulla. Samuti kirjutan praegusest reostuse olukorrast ja võrdlen seda ka varasemaga. Vee saastatusest uurin lähemalt Tamula järve, Kubija järve ja Kanariku järve. Käsitlen referaadis ka Võru linna vee üldist joogivee kvaliteeti. Toon välja ka tabeli selle kohta. Maapinna reostuse kohta vaatlen eelkõige Võru linna mullastiku olukorda ja ka ümbritsevaid metsi. Samuti ka jäätmekäitlust. Võru linn...
1984. aastal NSV Liidu koosseisus oleva ENSV-ga. Iga kord oli rõhuasetus erineval sihtgrupil 1884 siinsetel sakslastel, 1934 vabadel eestllastel ja 1984 nõukogude sõjaveteranidel- vabastajatel. Erinev oli ka ürituste kajastamise ulatus ajalehtedes ning väljajagatud meenete hulk. 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. VÕRU LINN 100 ................................................................................................................ 6 1.1. Taust .............................................................................................................................. 6 1.2. Võru linna käekäik 1880ndail ....................................................................................... 6 1.3. 100aastase juubeli tähistamine ........................................................
Võru county By: Casper Gregory Tanner Leies From: Audru School Teacher: Sirje Aija Class: 7a Võru county is south of Estonia. It is bordered to Võru county the north by the Põlva county, west by Valga county, south by Latvia and east by Russia. W he re it is? There are 13 municipalities in Võru county. Municipalities Urban municipality: § Võru Rural municipalities: § Antsla Parish To Haanja Parish § § Lasva Parish Meremäe Parish wn § § Misso Parish Mõniste Parish s § § Rõuge Parish § Sõmerpalu Parish and § § Urvaste Parish Varstu Parish mu § § Vastseliina Parish ...
F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Angelika Saarniit F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum. Võru Katariina Kirik. Kirumpää Piiskopilinnus Referaat Ajaloo Õpetaja Karin Raudik 2013 1. Sissejuhatus Minu valitud kolm Võru linna ehk oma kodukoha huvitavat paika on: Dr. F .R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, EELK Võru Katariina kirik ja Kirumpää piiskopilinnus. Valisin need kohad sellepärast, et Võru linn on võrreldes teiste Eestimaa linnadega suhteliselt väike ning need on aidanud kaasa Võru linna rajamisel. 2. Dr. F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Dr. F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum on asustatud 10. veebruaril 1941. Aastal. Muuseumi uksed olid avatud sama aasta 28. juunil. Esimesed...
VÕRU KESKLINNA GÜMNAASIUM EESTI VABARIIK VÕRU 2008 Eesti Vabariigi loomine 1917-1920 Käimas oli veel II maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa
Kiire internetistumine ohustab meie emakeelt, seetõttu on vältimatu tegeleda rahvuskeele säilitamise ja edendamisega Kas kiire internetistumine võib ohustada meie emakeelt? Mina arvan, et jah, võib küll. Kiire internetistumine võib ajapikku meie täitsa puhta emakeele ära kaotada. Sellega on umbes nii nagu võru keelega. Võru keelt oskavad veel vähesed Võrumaa elanikud. Põhiliselt on nendeks vanad inimesed ja ka need kes on seal sündinud ja kelle peres räägitakse veel võru keelt. Võru keel kaob aeglaselt kasutusest, sest enam ei õpetata Võru koolides seda keelt, vaid eesti keelt. On ka inimesi, kes on kolinud Võrru elama ja kes räägivad murdeta eesti keelt, ka sellest võib tuleneda võru keele kadumine. Paljud võrulased tahavad, et võru keel säiliks ja nad üritavad seda teha rääkides omavahel koguaeg selles keeles. Nad avaldavad ka ühte ajalehte, mis on läbinisti võru keeles. Aastast 1995 töötab Võrus Võru In...
Võru Õpetajate Seminar Johhanes Käis korraldas õpetajate koolitust juba ajal, kui ta ise alles koolis käis. Nimelt 1916. astus Käis Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, samal aastal korraldas ta Võrus pooleteistkuulisi seminare. Põhiliseks meetodiks kodulooline õppereisidega vaateõpetus,see sai hiljem ka Käisi töö üheks alustalaks. ( Johannes Käis.. http://www.ulemistecity.ee/est/innovaatorid/kais ) Võru seminaris algas õppetöö 7.jaanuaril 1924. aastal. Ajutiseks juhatajaks määrati kohaliku gümnaasiumi direktor Johan Koemets. Johannes Käisi palvel ning haridusministri abi F. V. Mikkelsaare toetusel määras uus haridusminister Heinrich Bauer Võru Õpetajate Seminari juhatajaks Käisi. Alates 15. 02. 1921. kuni seminari tegevuse lõpetamiseni 1. augustil 1930 nii see ka jäi. 13. märtsil 1921 toimus pidulik avaaktus, seda päeva hakkas seminar pidama oma aastapäevaks. Avamisel pidas J. Käis pikema p...
Tartu Descartes'i Lütseum Võru linna rahvastiku iselooumustus Heigo Kure Juhendaja:Kaja Haljasmets Tartu 2011 I.Rahvastiku soolis-vanuseline kooseis. Võru linnas on naisi rohkem kui mehi see on sellepärast, et naistel on pikem eluiga. 20. 24. aastaseid mehi on võrus rohkem kui naisi.20.-24. aastaseid on rohkem kuna sel aja oli beebibuum.40.-84. Aastaseid naisi on rohkem kui mehi sest naistel on pikem eluiga.Nooremaid mehi on Võrus rohkem sellepärast, et seal asub Kaitseväe Võru Lahingukool. II.Rahvused. Võrus on kõige rohkem eestlasi. Kuigi seal on ka venelasi.On esindatud ka ukrainlased,valgevenelased,soomlased mõned lätlased ning ka tatarlased. Venelasi on palju kuna Venema...
Eesnimi Perekonnanimi Sugu Sünniaasta Sünnikoht Elukoht Maaris Varrik naine 1995 Tartu Võru Rasmus Varrik mees 1995 Tartu Võru Eeva Varrik naine 2001 Võru Võru Liilia Varrik naine 2001 Võru Võru Astrid Varrik naine 1969 Tartu Võru Ülo Varrik mees 1963 Võru Võru Sünnikoht=Elukoht Meeste vanus 19 Sünnik=Elukoht Sünnik=Elukoht Sünnik=Elukoht Naiste vanus 19 mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m Keskimine Keskimine Keskimine Külmem Kuupäev Õhutempe Õhutemperatuur Õhutemperatuur ...
Maakeelseid kuunimesid aitab meelde jätta nende tähendus. Sydakuu on talve syda, radokuul rajutab ja tuiskab (rado – torm, tuisk, säilinud võro keeles), urbekuul avanevad urvad, mahlakuul puhkevad puudel mahlad, lehekuul puhkevad lehed, pärnakuu lõpus hakkab pärn õitsema, heinakuu on õige aeg heina teha, põimukuu on lõikuskuu (põim – võro keeles viljalõikus), sygiskuu on sygise alguse kuu, porikuu porise aja kuu, kooljakuu hämar hingedeaeg ning jõulukuu jõulude ehk aastavahetuse kuu. jaanuar - näärikuu; veebruar - küünlakuu, vastlakuu, radokuu; märts - paastukuu; aprill - jürikuu, mahlakuu; mai - lehekuu, meiukuu; juuni - jaanikuu; juuli - heinakuu; august - lõikuskuu ehk põimukuu; september - mihklikuu; oktoober - viinakuu, porikuu; november - talvekuu, mardikuu; detsember – jõulukuu ehk ka talvistepühikuu. http://www.folklore.ee/Berta/rahvakalender.php http://et.wiktionary.org/wiki/veebruar JAANUAR aasta esimene kuu Gregoriuse kal...
Eesti-sisesed kliimaerinevused Merelise ja mandrilise kliima võrdlus Tabel 1 Ilmajaamade võrdlus Ilmajaam 1 Ilmajaam 2 Asukoha kirjeldus Asub Lääne-Eesti Asub Lõuna-Eestis Võrus Kus? madalikul Virtsus 2m 82 m kõrgusel merepinnast Koordinaadid? kõrgusel merepinnast koordinaatidel Kõrgusmerepinnast? koordinaatidel N 57°50´47´´ ja N 58°34´22´´ ja E 23°30´49´´ E 27°01´10´´ Vaatlused Õhu- ja Õhu- ja maapinnatemperatuur, maapinnatemperatuur, õhuniiskus ja rõhk, õhuniiskus ja rõhk, sademete hulk, pilvede ja sademete hulk, pilvede ja nähtavusega seonduvad ...
Kodukandi raamatupidamis-ja finantsalaseid teenuseid osutavate ettevõtete kaardistamine Mina olen pärit Rõuge vallast, kus elab 1.jaanuari 2016.aasta seisuga 2 157 elanikku. Kuna vald on küllatki väike, valisin analüüsimiseks Võru maakonna, mille alla Rõuge vald kuulub. 1.ülesanne Oma kodukandis ei leidnud ma tulundusühistut, mis osutaks raamatupidamis- ja finantsalaseid teenuseid. Võru maakonnas raamatupidamis- ja finantsalaseid teenuseid osutavad OÜ’d on: 1) Finantsraamatupidamine OÜ – tegutseb Võru linnas alates 2009.aastast ning teenindab raamatupidamise alal ettevõtteid. Nende teenuseid iseloomustab sõnapaar SOODNE HIND! 2) Brainjob OÜ – 2011.aastal asutatud ettevõte Antslas, mis osutab finantsteenuseid, v.a kindlustus ja pensionifondid 3) Eurolink Consulting OÜ (endise nimega Eleven Consulting OÜ) – 2007. aastal asutatud ettevõtte, mis tegutseb Misso vallas ja annab fi...
Veere laagri täpsus märgitakse veere laagri nr ette NT. P5-205 või lihtsalt 5-205. Kõige täpsem on P2 laager.Veere laagri istamisel masinatel ei töödelda laagri võrusi. Vajalike istude saamiseks tuleb töödelda laagri pesa või võlli. Seepärast on välis võru istud võlli süsteemis ja võlli tolerants väljad ava süsteemis. Kuna laagrid valmistataks eri tehnoloogia järgi, seega on naad tüpsemad kui kokku käivad tetailid. Veere laagrid valmistatakse täpsusega: IT2-IT5. Laagri pesad masina keres IT5-IT9 järgi. Seepärast on veere laagri istud palju täpsemad silatate silindri istudes. Laagri pesa ja võlli istumis pindade koonilisus ja ovaalsus ei tohi ületada sõltuvalt laagri täpsusest 0,25-0,6 vastava mõõtme tolerantsi. Isumis pindade siledus peab olema Ra-skaala järgi piirides 0,1mm-0,16mm. Istude valik veere laagrile sõltub koormus olukorrast. Veere laager töötab tavaliselt nii, et üks võru pöörleb ja teine seisab paigal. Kuna laager valmistat...
Võru County Vocational Training Centre Kert Kongo KBp-14 Võru County Vocational Training Centre (VCVTC or Võrumaa Kutsehariduskeskus in Estonian) is an educational institution inVäimela, Võrumaa, South-Estonia, which offers higher education, secondary vocational education and pre-training study programmes. History VCVTC was established in September 1999 as a result of a merger of two schools – Väimela Agricultural Technical School and Võru Industrial Technical School. Võru Industrial Technical School was a successor of the Võru Industrial School, established in 1925, which had been specialising in teaching the skills of wood and metal processing. Väimela Agricultural Technical School, which originates from the Võru Farming School, established in 1920 specialised in teaching agriculture. While 410 students were enrolled in 1999, today this number has risen over 900. Statistics...
Võru Kesklinna Gümnaasium Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Uurimistöö Koostaja: Sandra Goduntsova 9.B klass Juhendaja: Sirje Künnapuu Võru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 KREUTZWALDI MÄLESTUSSELTSI ASUTAMINE.....................................................4 AUSAMBA PÜSTITAMINE..............................................................................................5 KREUTZWALDI MAJA OSTMINE..................................................................................7 MUUSEUMI ASUTAMINE.........................................................
2009 Valio brand got renewed in hand with Valio Alma brand 2009 Valio Eesti new topsides using 10 % less plastic , which is held annually as a result of nearly 13 tonnes of plastic packaging section. * During the period 07.2010 12.2011 cofunded by Valio Eesti export marketing projects in Latvia and Lithuania, the European Union's Regional Development Fund. BRANDS OD VALIO VALIO EESTI AS VÕRU CHEESEINDUSTRY Valio Eesti Võru Cheeseindustry employs approximately 130 people, making it one of the largest employers in the town Võru. In one month the cheese industry produces an average of 700 tons of a variety of cheese products. Nearly 90% of Valio Eesti Võru cheese industry are exported from Estonia and the Valio Eesti is the biggest exporter of the local cheese
Isadepäeva kontsert Võru Kandles Käisin vaatamas isadepäeva kontserti, mis toimus 9. novembril Võrus, kultuurimajas kannel, algusega kell 16.00. Kontsert oli kõikidele tasuta. Seal pidas kõne ka Võru maavanem Andres Kõiv, kes tunnustas tublisid Võru isasid ning andis üle tänukirjad. Kahjuks pole mul enam meeles, kes olid nominendid ning kes sai aasta isaks. Seal esinesid Tempera koor lauluga „Ühtviisi valged on suhkur ja sool". Lasva meeskoor, Sillerdised, Kaarel Juurma, Siim Siidra, Kaisa Kuslapuu, Mariell Puusta, Helen Karita Räim ja Võru Kesklinna Kooli lauljad. Dirigent ja kontserdi lavastaja oli Signe Rõõmus. Esmalt läksin küll kontserdile ainult sellepärast, et saaksin kontserdiarvestuse ära teha, kuid tuli välja, et see kontsert oli tegelikult väga tore ning meeldis mulle väga. Arvan, et peaksin rohkem sellistel üritustel hakkama käima. Kõikide kooride laulmine oli minu arust ...
Võru Tarbijate Ühistu Essee Ettevõtte üldine iseloomustus: Nimetus: Võru Tarbijate Ühistu Õigusnorm: Eraõigus Asukoht: Peakontor, Lembitu 1 Kontaktandmed: VTÜ peakontor 7827600 Töötajate arv: 321 Omanike arv: puuduvad Juhatuse liikmete arv: 1 Peamised tegevusalad: Toidu- ja tööstuskaupade jae- ja hulgimüük, alkohol, Väärismetall ja kivid, toitlustus- ja vabaaja teenus, kaubanduslik vahendaja, toodete müük, transport teenused Eesti Vabariigi piires välja arvatud litsentseeritud tegevusalad.1 Missioon Ühistu eesmärgid on liikmete ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslike huve läbi ühise majandustegevuse milles liikmed osalevad: tarbijate või muude hüvede kasutajatena, hankijatena, tööpanuse kaudu, teenuste kasutamise kaudu või mõnel muul sarnasel viisil. Võru Tarbijate Ühistu alla kuuluvad kõik Võru Maakonnas ja linn...
Sheet1 1990 2000 2010 2020 2030 45289 39988 34870 33165 30831 Rahvaarvu muutus Võru maakonnas pessimistliku stsenaariumi järgi aastatel 1990 - 2030 50000 45000 40000 35000 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 1990 2000 2010 2020 2030 oodatav eluiga 1990 2010 mehed 64,53 70,62 naised 74,67 80,52 SÜNDIMUS sündimus üldkordaja sünnid üldkordaja 1990 45289 741 16,3 1995 43119 492 10,9 2000 3...
kütiorg sügavaim Eestis Asukoht: Kütiorg, Võru vald Koduleht: www.haanjapark.ee Kütiorg on Eestimaa suurim ja võimasaim ürgorg. Oru pikkus on 4,7 kilomeetrit, laius 250600 meetrit, sügavus kuni 70 m ehk piltlikult öeldes võib näiteks Viru hotelli Kütiorgu ära peita, nii et midagi paistma ei jää. Kütioru veergude kaldenurk on keskmiselt 18°, erinevad allikad pakuvad suurimaks kaldenurgaks 28 kuni 38 kraadi. Oru põhjas voolab Iskna oja (nimetatud ka Haani ojaks), mis langeb VõruVastseliina maanteest kuni Noodasjärveni 75 meetrit. Kütioru nõlvadel võimutseb mets. Siin on enam kui sajandi vanuseid kuusikuid, haruldaselt jämedaid ja kõrgeid haabu jne. Mäeveerge lõikavad vee poolt uuristatud uhtorud ehk tsorid (Suur tsori, Rebäsetsori, Juudijõõratus jt). Tsoride laius ulatub 60meetrini, pikim tsori on 370 meetrit, suurim sügavus 20 meetrit. Kütioru kirdeosas asub muistne ohverdamiskoht Tammetsõõr ja Ilmamägi. Oru põhj...
Lahtrite vormistus - kiri, andmete paigu Materjal töövihikutes: Exc_keskkond_2007_20 Exc_Vormindamine.x i, andmete paigutus ja piirid xc_keskkond_2007_2010.xlsm Exc_Vormindamine.xlsm Ülesanne Muutke vasakpoolsete lahtrite kujundust nii, et need näeks välja nagu paremal oleval pildil Arial Times New Roman Courier Tahoma Tallinn Tartu Võru Rakvere Valga Tallinn Tartu Võru Rakvere Valga Vasak Kesk Parem Üleval keskel All keskel See on esimene rida See on teine rida Kuu Juuni Juuli August Jaanuar I. kvartal Veebruar Märts onononononononononon cm2 H2O Kiili A...
Kus lõpeb Tartust välja võites linn? · Valige 3 maanteed järgnevate seast: Tallinna, Valga, Võru, Räpina, Võru- Põlva, Jõgeva, Jõhvi, Viljandi. Valitud: Tallinna, Võru ja Jõhvi maanteed. 1. Fikseerige ,,maa" või erinevate ,,maade" alguskohad külade ja mingite objektide lõikes. 1) Tallinna maantee "maa" alguskohaks oleks Vorbuse või Rahinge küla. 2) Võru maantee "maa" alguskohaks oleks Tõrvandi alevik 3) Jõhvi maantee "maa" alguskohaks oleks Lemmatsi küla 2. Põhjendage määratlusi. Valisin just need kohad alguskohtadeks, sest kuigi need ei ole Tartu linnast väga kaugel on need siiski külad või alevikud mitte linnad ja külad või alevikud on tavaliselt kirjeldatud kui "maakohad". Kuigi Vorbuse ja Rahinge küla ei ole just maantee ääres nagu on Tõrvandi alev ja Lemmatsi küla, otsustasin siiski valida need alguskohaks kuna nad...
Tabelid 2 Andmeloendid. Andmeanalüüs ja and Sorteerimine, filtreerimine, kokkuvõtted, ko analüüs ja andmete korrastamine kokkuvõtted, koondid jm Andmeloendite põhiomadused ja põhitegevused nendega Arvutite müükide arvestus Töötajate nimekiri Puidu müükide tabel Tabeli kirjete sorteerimine ja grupeerimine Päringud ja filtreerimine Autofilter Arendatud filter Makro kasutamine arendatud filtriga Kokkuvõtted, koondid jmt Vahekokkuvõtted - Subtotals Risttabelid - Pivot Table Report Funktsioonid COUNTIF ja SUMIF Andmebaaside funktsioonid veeb klipp Andmeloendid Andmeloendite põhiomadused ja põhitegevused nendega Andmeloend (Data List), ka lihtsalt loend (List) või andmebaasi tabel, on korrapärane tabel, mille kõikide rividel (ridadel) on ühesugune struktuur. Iga rivi sisaldab ühe objekti omadusi, igas veerus on ühe omaduse väärtused. Rivisid nimetatakse kirjetek...
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Vaba-Sõltumatu Kolonn nr1 Uurimistöö Autor: Marleen Reemann Juhendaja: Õp. Helle Ruusmaa Võru 2010 Sissejuhatus Käesoleva uurimistöö kirjutamine on ajendatud huvist Vaba-sõltumatu Kolonn nr. 1 (edaspidi Kolonn) ajaloo ja tegevuse vastu. Töö autori isa, Peeter Reemann on üks Kolonni asutajaliige ja Kolonni juht Ain Saar töö autori vanaonu väimees. Esimest korda tekkis töö autoril huvi Kolonni vastu 2007. aastal, kui isa teda esimesele Võrulaste Tahteväljenduspäevale kaasa kutsus. Isa rääkis lugusid kolonnist, selle liikmetest ja Võrumaal toimunud noorteaktsioonidest. Kõiki neid lugusid kuuldes huvi aina süvenes. Kahjuks adus töö autor üsna pea, et väga vähesed noored teavad Kolonnist ja selle ajaloolisest tähtsusest Võrus ja Eestis. Tehes uurimistööd antud teemal, loodab autor äratada huvi oma kaasae...
Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis Karl Pajusalu, Kadri Koreinik, Jan Rahman Võrokeste identiteedist Aune Valk Referaat Tartu 13.04.2014 Sissejuhatus Refereeritud artiklite aluseks on Võru Instituudi uuring “Kagueestlase kombed, keel, identiteet aastal 1998”. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis 2. Lõunaeesti keele mõistest ja keelekujudest Mõiste lõunaeesti keel tähistab eesti murdeuurimises kasutatud Lõuna-Eesti murderühma. Seda on tavaliselt jaotatud Mulgi, Tartu ja Võru murdeks. Soome keeleteadlased on Võru murde alla liigitatud Setu murrakut käsitlenud enamasti Lõuna-Eesti neljanda murdena. Lõunaeesti kirjakeeleks on nimetatud Tartu linna ja selle lähikonna murdel põhinenud ajaloolist kirjakeelt. 1990-ndatel aastatel Võru murde põhjal taaselustatud lõunaeesti kirjakeelt on nimet...
· Jagunevad kaheks Lõuna- ja Põhja-Eesti murreteks / suured erinevused · Peamurdeid on 8 , mis omakorda jagunevad 107 kihelkondlikuks murrakuks · Eesti territooriumist suurem osa põhjamurrete all · Kõige laiema levi alaga on keskmurre / eesti kirjakeele kujunemis üks põhjus · Inimese päritolu võib tema kõne põhja ära arvata murdrjoonte põhjal nt: Saarlaste Ö=Õ-ga ISEÄRASUSED MURRETES : · Keskmurre pikkade vokaalide diftongistamine: maa-mua, müüma-müima, meel-miel / a-lõpuline mitmuse osastav: käsa, kiva · Idamurre O=Õga (õtsekõhe, õlema) i-lõpuline diftong järgsilpides (venelaisi, rohelaisi) · Rannikumurre- Välevahelduse puudumine, kõik kolmandavältelised (seppa: seppad) lähedane soome keelele · Läänemurre- V=B-ga (kõva kivi-kõba kibi) ühisjooni saartemurde ja Mulgi murdega · Saartemurre- Õ-vokaali puudumine (Söber,köva,kröbe jne) · Lõuna-Eesti murded- (Tartu, Mulgi, Võru murre koos Setu murdega) Raskesti ...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut VAGULA JÄRV, VÕHANDU JÕGI JA MADALSOO iseseisev töö Koostaja: Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Üldine asukoha iseloomustus......................................................................................................3 Vagula Järv..................................................................................................................................4 Võhandu jõgi...............................................................................................................................6 Madalsoo Vagula järve ümbruses................................................................................................8 Kasutatud allikad.....................................................................................................................
OÜ Tempera AS Kaevetööd Põllu 22 66438 VÕRU 20. mai 2013 1-7/548 VOLIKIRI OÜ Tempera Ehitus tegevdirektor Uuno Pilt volitab VALDUR KEERME (isikukood 36712213952) ja MART KEERD (isikukood 37204307243) kaevetöö masinad ning allkirjastama sellekohaseid dokumente. Volikiri kehtib üks aasta. Allkirja näidis Allkirja näidis Uuno Pilt Tegevdirektor Võru mnt 59 Telefon 784 9028 Arvelduskonto 100104274903
Kahe salongi võrdlus: Võru SalonBotique ja ilusalong Stiil Autor: Aige Uljas Võru SalonBoutique Kontaktandmed Aadress: Jüri tn. 20, Võru 65608 Telefon: (78) 25 970 Email: [email protected] Lahtiolekuajad ER 918 L 914 P suletud Meie töötajad kosmeetik jumestaja Kadri Pille administraator Katrin Pahk juuksur Kaili Kuusik juuksur Terje Teder Ko s m e et i k J u u ku r Solaarium Salongis müüakse: JOICO, TIGI Bed Head, TIGI Catwalk, TIGI S factor, Amer ican Crew, Kevin.Murphy, Rich Pure Luxur y, Australian Gold, Mar ia Galland tooteid. Mõned näited SalonBoti...
EESTI KEELE ARENG JA KIRJAKEELE KUJUNEMINE EESTI KEELE MURDED 1. Kui kaua on eestlased oma praegusel asualal elanud? Eestlased on praegusel asualal elanud üle 5000 aasta. 2. Kui vana on eesti keel? Eesti keel on umbes 2000 aastat vana. 3. Kuidas kujunes läänemeresoome algkeelest eesti keel? Eesti keel tekkis umbes 2000, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. Loomulikult ei toimunud eesti keele eraldumine teistest läänemeresoome keeltest äkki, vaid pikaajalise keelemuutumise tulemusel. 4. Kuidas eristada iseseisvat keelt ja murret? Iseseisva keele ja murde eristamine ei ole kerge, sest lisaks keelelisele erinevusele sõltub see ka poliitilistest teguritest. 5. Milline on olnud eesti keele kõnelejate arv erinevatel sajanditel? 17. sajandil 20% ei rääkinud üldse eesti keelt st. eesti keele rääkijaid oli umbes 80%. 20. sajandi sõjad ja muutunud rahvastiku taastootmistüüp on kahandanud eesti keele kõnelejate arvu. 6. Millised kee...
Kool Kooliõpilased Vabadussõjas Koostaja:... Juhendaja:... 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Tallinna koolipoisid 3 Tartu koolipoisid 4 Võru koolipoisid 5 Vabadussõjas langenud 6 Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6 Kasutaud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918. aasta 28. novembrist 1920. aasta 3. jaanuariniNõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud sõda Hoolimata tugevast venestuspoliitikast enne Esimest Maailmasõda ja sõja ajal, valitses eesti õppiva noorsoo hulgas, nii keskkoolides kui Tartu Ülikoolis tugev rahvuslik vaim. Paljudes gümnaasiumides ja teistes õppeasutustes tekkisid illegaalsed põrandaalused õpilasorgan...
Eesti kliima Referaat aines „Üldine klimatoloogia” NSO7022 Üliõpilane: Alina Lerner Juhendaja: Triin Saue Tallinn, 2017 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Kliimavööde.................................................................................................................................4 2. Eesti geograafiline asukoht..........................................................................................................6 3. Eesti kliimat kujundavad tegurid.................................................................................................7 3.1. Kiirguslikud kliimategurid....................................................................................................7 3.2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid..............
Võru Kesklinna Gümnaasium Minu 10. klassi kokkuvõte arvustustest Referaat Autor: Marget Kunts Juhendaja: Evi Tarro 10.a Võru, 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Reisikirjeldus..............................................................................................................................4 Võru linn 21. sajandi algul..........................................................................................................7 ,,Misantroop".......................................................
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti murded Referaat koostas Maia Kirillova juhendas õp. Silvi murulauk September 2011 Sisukord: 1.Sissejuhatus.............................................................................................. 2.Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002................................................. 2.1.Asutused,uurimisrühmad,uurijad.......................................................... 2.2.Andmekogud ja ainestiku publitseerimine............................................................................................ 2.3Uurimused.......................................................................
Eestimaa tundmine Juuni 2011 Sissejuhatus Järgnevalt annan ülevaate Taavi Pae juhendusel aines "Eestimaa tundmine" toimunud ühepaevasest ekskursioonist Kagu- Eestisse. Ulevaate andmisel kasutan reisi käigus kirjutatud märkmeid. Tartust algab sõit Räpina teed pidi Setumaani välja. Maastik, mida läbime on Ugandi lavamaa (Kagu- Eesti lavamaa), mis paikneb Devoni liivakivi platool, kuhu jääaeg on jätnud igasugu setteid ning mis vahepeal on läbitud ürgorgudest. Jõuame Luunjasse, paremat kätt on näha Luunja mõisa. letame Emajoe le silla (mis alguses ehitati kuiva maa peale, pärast alles lasti vesi läbi ). Jouame Põllu kihelkonda. Siinsed põllud on kõik haritud (tänu Kagu- Eesti suhteliselt viljakatele muldadele), ei kohta sööti jäetud põldusid. Asume Lõuna- Eesti murdealal (Tartu murde alal). Keerame Võndu. Võnnu on väärikas Eesti kihelkonnakeskus oma kihelkonnakirikuga. Tegemist on keskaegse kirikuga, mis hiljem on ümber ehitatud. Võnnu...
TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Referaat aines transpordigeograafia Rippsild Kaiti Vasiljeva Juhendaja: Tiia Rõivas Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Rippsild................................................................................................................ 4 1.1 Akashi Kaikyo rippsild.............
3 6 3 8 1 1 0 3 3 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 5 6 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 0 1 2 0 1 0 1 2 3 0 1 2 3 0 1 2 3 0 1 2 3 4 2. Kodutöö Lahendada ülesanded, kasutades Exceli töövahendeid ja valemeid. Hulga andmete lihtsalt kopeerimine ühest kohast teise (näiteks ühelt töölehelt teisele) ei ole sobiv Valemites kasutada andmetele viitamiseks lahtritele/lahtrivahemikele ise määratud nimesid, kui se Valemid tabelites peavad olema kopeeritavad. Vormindage väärtused ja tabelid otstarbekalt. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 25. oktoober. Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kohta ajavahemikus 2012 – 201 majandussektori...
Palumaa Rait Rehemets 11. A Asend Üldine info ● Pindala: 287 km² ● Asub Kagu-Eesti piirkonnas ● Põhjast ja läänest piirneb Peipsi madaliku ja Ugandi lavamaaga, kagust Irboska lavamaa ja lõunast Võru- Hargla nõoga. ● Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim (9,3%-line) orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes Pinnamood ● Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga kvaternaari punakaspruun liivsavimoreen. ● Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Veestik ● Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. ● Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus ...
Eesti keel tänapäeval · Eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja eesti keelt maakeeleks. · Lätlastele oleme iguanid. Soomlastele virolased. Venelastele tsuudid. · Rooma ajalooline Tacitus (55-120 pKr) mainid germaani raamatus hõimu aestii, millest ilmselt on tulnud eestlased. · Esimese eestikeelse grammatika tegi baltisakslane H. Stahl aastal 1637. · 1648 tuli teine grammantikaraamat, mille autoriks Johann Gustlaft. Keskendus lõuna-eesti keele grammatikale. · 1870 asus eesti keelt ja selle ajalugu uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veske. · 19. sajandi keskel võttis Johann Voldemar Jannsen · Keeleteadlane Paul Ariste (1905-1990) arvab, et osad sõnad ja kohanimed on meil pärit kunda kultuurist, ehk on iidvanad. · Tänapäeva Eesti kirjakeel kujunes välja 19. sai lõpp ja 20. saj algus. · Aluseks on Põhja-Eesti keskmurre, millest sai üleriigilin...
toetusi Meie jaoks on tähtis, et inimesed saaksid aru projekti tähtsuset ning mille jaoks nad annetavad. Tuleb teha selgeks, et nad aitavad süütuid olendeid uuele elule, anda neile kodusoojust ning pakkuda natukenegi seda rõõmutunnet mängides kellegagi. Loomad ei suuda iseenda eest seista ning rääkida kui neil on mure või kui neil on midagi viga – selle jaoks oleme meie inimesed, kes saavad neid hoida ning armastada. ANKEET TAGASISIDE SAAMISEKS HEATEGEVUSLAAT AITAMAKS VÕRU KODUTUTE LOOMADE VARJUPAIKA Hinda palun üritust ning üritusega seonduvaid küsimusi Jah/Ei/Võib olla vastustega. Sinu vastused on olulised, need aitavad meil järgmine kord paremini planeerida ja välja tuua olulisemaid probleeme meie töös ning tegemistes. Alati saame paremin, Teie arvamus on meile oluline ! 1. Kas Teie jaoks on oluline, et korraldataks heategevusüritusi kodutude loomade abistamiseks ? ....................................... 2
toetusi Meie jaoks on tähtis, et inimesed saaksid aru projekti tähtsuset ning mille jaoks nad annetavad. Tuleb teha selgeks, et nad aitavad süütuid olendeid uuele elule, anda neile kodusoojust ning pakkuda natukenegi seda rõõmutunnet mängides kellegagi. Loomad ei suuda iseenda eest seista ning rääkida kui neil on mure või kui neil on midagi viga selle jaoks oleme meie inimesed, kes saavad neid hoida ning armastada. ANKEET TAGASISIDE SAAMISEKS HEATEGEVUSLAAT AITAMAKS VÕRU KODUTUTE LOOMADE VARJUPAIKA Hinda palun üritust ning üritusega seonduvaid küsimusi Jah/Ei/Võib olla vastustega. Sinu vastused on olulised, need aitavad meil järgmine kord paremini planeerida ja välja tuua olulisemaid probleeme meie töös ning tegemistes. Alati saame paremin, Teie arvamus on meile oluline ! 1. Kas Teie jaoks on oluline, et korraldataks heategevusüritusi kodutude loomade abistamiseks ? ....................................... 2
Estonian teen How do you spend your free time? I’m usually quite busy after school. I go to my home eat and study for a while. Then I’m going to my training lesson every weekday and when it’s finished the time is half past seven and I have to finish my studying. I’m usually don’t have much free time. What do you like / dislike about living in Võru? I like Võru because it is a small city and the traffic is very light. I don’t have to walk very long to get one place to another. Do you get any pocket money? Yes, I have 10 euros for a month. I use it mostly to buy sweets because I love different sweats. What do you argue with your parent about most? I don’t argue with my parents lot. When I argue then mostly about how much do I have to study and why I don’t take school a much more serious. I really don’t have any reasons to argue with my parents because I like following rules. How is school life for ...
annaabi.ee 
