p= M= B C A D F= Toereaktsioonid Põikjõudude epüür E Paindemomentide epüür Konsooli arvutus Algandmed Väärtused ühikuta l := 2.4m lü := 2.4 kN p := 6 p ü := 6 m Fü := 0.2 pü lü = 2.88 F := 2.88kN 2 ü := 0.1 p ü lü = 3.46 := 3.46kN m a := 0.5 l 1.2 m b := 0.2 l 0.48 m Toereaktsioonid kN FA := -F + p a explicit , ALL -2.88 kN + 6 1.2 m = 4.32 kN m FA := 4.32kN A := -F l + p a l - + 12.96 kN m + -6.912 kN m + 3.46 kN m = 9...
kaasatakse tugevusanalüüsi. Priit Põdra, 2004 112 Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS Levinumad liittööseisundid on (Joon. 7.3): · põikpaine koos mõjuvad paindemoment ja põikjõud: Mz ja Qy või My ja Qz; · vildakpaine koos mõjuvad kaks paindemomenti koos võimalike põikjõududega: Mz ja My, võivad lisanduda Qy ja/või Qz; · ekstsentriline pike koos mõjuvad pikke ja painde sisejõud: N ja Mz ja/või My; · vääne paindega koos mõjuvad väände ja painde sisejõud: T ja Mz ja/või My, võivad lisanduda Qy ja/või Qz.
mõjub ristlõikepinnal normaalpinge ; 7.28. Mis on ruumpingus? varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud kolme nullist erineva peapingega 7.29. Kuidas põhimõtteliselt ruumpingust analüüsitakse? Ruumpingust analüüsitakse kolme tasandpinguse kombinatsioonina, kus suurimad nihkepinged (ehk peanihkepinged) 1 ; 2 ja 3 mõjuvad pindadel, mis on vastavate peapindade suhtes 45° kaldu. 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Mis on vildakpaine? sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on vildakpainde korral materjali sisepunktides? ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites 8.3. Määratlege vildakpainde tugevustingimus! 8.4. Kus paiknevad vildakpaindes nelikantristlõike ohtlikud punktid? on ekstreemsed pingeväärtused alati ristlõike nurkades (mis asuvad
varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud kolme nullist erineva peapingega 7.29. Kuidas põhimõtteliselt ruumpingust analüüsitakse? Ruumpingust analüüsitakse kolme tasandpinguse kombinatsioonina, kus suurimad nihkepinged (ehk peanihkepinged) 1 ; 2 ja 3 mõjuvad pindadel, mis on vastavate peapindade suhtes 45° kaldu. 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Mis on vildakpaine? sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on vildakpainde korral materjali sisepunktides? ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites 8.3. Määratlege vildakpainde tugevustingimus! 8.4. Kus paiknevad vildakpaindes nelikantristlõike ohtlikud punktid? on ekstreemsed pingeväärtused alati ristlõike nurkades (mis asuvad
50.45=1.13 kN /m 3.2.2. Roovi arvutused (kandepiirseisund) Arvutusskeem ja epüürid on lehel EK-05 Maksimaalne paidemoment roovi peale M d , max=0.105q dl 2=0.1056.007.12 =31.76 kNm Valin UNP180 c=136 mm d 136 = =17<72 -I RL. KL . t w 8.0 16 q d=6.00+ 0.221.20=6.27 kN /m M d , max=0.105q dl 2=0.1056.277.12=33.19 kNm Vildakpaine kontroll: M d ,maxcos 12 M sin 12 ( ) +( d ,max ) 1.0 W y, plf y W z , plf y 33.19cos 12106 33.19sin 12106 3 + 3 =0.96 1.0 OK ! 17935510 42.935510 3.2.3. Roovi arvutused (kasutuspiirseisund) q k =1.13+0.22=1.35 kN /m M b=M k , max=0.105q kl 2=0.1051.357.12=7.15 kNm
7.28. Mis on ruumpingus? 6.37. Kuidas on seotud materjali 7.29. Kuidas põhimõtteliselt ruumpingust tõmbetugevus, survetugevus ja analüüsitakse? paindetugevus? 6.38. Sõnastage tugevustingimus paindel! 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 6.39. Määratlege optimaalne tala! 8.1. Mis on vildakpaine? 6.40. Miks on terasest I-tala paindetugevus 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või suurem, kui samast materjalist sama ruumpingus) on vildakpainde korral massiga ümartala paindetugevus? materjali sisepunktides? 6.41
........................................... 27 4.4.2 Surve ristikiudu............................................................................................................................. 27 4.4.3 Surve kiudude suhtes nurga all .................................................................................................... 28 4.5 Paine................................................................................................................................................ 29 4.6 Vildakpaine ...................................................................................................................................... 29 4.7 Tõmme koos paindega .................................................................................................................... 30 4.8 Surve koos paindega........................................................................................................................ 30 5. VARRASTE STABIILSUSKONTROLL.......................................
122 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Detaili tugevus vildakpaindel 8.1.1. Vildakpainde tugevusanalüüs Vildakpaine = sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment (My ja Mz) (võivad lisanduda ka põikjõud Qy ja Qz) Sirge ja ühtlane vardakujuline detail on "vildakpaindes" (Joon. 8.1): · põik-koormus F ei mõju kesk-peatelgede sihis, kuid on suunatud pinnakeskmesse (või koormav pöördemoment M ei mõju kumbagi kesk-peatelje suhtes,
annaabi.ee 
