Köögi ja puuviljad Köögi ja puuvilju tuleks süüavärskelt, kuna paljud toitained paiknevad koore all. Mahladele tuleks eelistada eestimaiseid puu ja Õköögivilju, kuna mahlade tootmisel kaob palju vajalikke toitaineid. Köögiviljad liigitatakse tarvitavate osade järgi: 1. Lehtköögiviljad (salat, peakapsas,spinat) 2. Õisikköögiviljad (lillkapsas, spargelkapsas ehk brokkoli) 3. Viliköögiviljad (kurk, kõrvits, tomat, paprika, avokaado, oliiv) 4. Varsköögiviljad (spargel, nuikapsas, varsseller) 5. Juurköögiviljad (kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, petersell) 6. Sibulköögiviljad (mugulsibul, murulauk, küüslauk, porrulauk) 7. Mugulköögiviljad (kartul, maaprin) 8. Kaunköögiviljad (uba ,hernes, läätsed) Kasvukoha järgi liigitatakse k...
LEHTKÖÖGIVILJAD On sellised köögiviljad, millel söögiks kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLDUBA LÄÄTS SIBULKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse sibulaid ja lehti SIBUL KÜÜSLAUK PORRULAUK MURULAUK VILIKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse vilju (kogu- vilju) TOMAT KURK KÕRVITS PAPRIKA KABATSOK MAASIKAS ÕISIKKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse õisi LILLKAPSAS BROKKOLI KAPSAS ARTISOK KARTUL Süüakse mugulat, mis on maa-aluse võsundi tipp, kuhu on kogunenud varuained MAAPIRN KÖÖGIVILJAD JAOTUVAD K A S V U A JA JÄ R G I
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Maile Nuut VILIKÖÖGIVILJAD Referaat Juhataja: Elle Möller SISUKORD Sissejuhatus Hiina kapsas Kurk Paprika Kokkuvõte Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Ma valisin Hiinakapse, sest ma olen seda väga palju kasutanud. Kurgi, sest seda olen teinud erinevalt ning paprikat olen ise kasvatanud. HIINA KAPSAS Hiina kapsas on aedsalatit meenutav köögivili. Taime lehed on kõrged, ovaalsed, lehe ääred on lainelised või hambulised.
MUGUL- JA KÖÖGIVILJAD Koostasid:......... Juhendaja:........... Mugul on taime varre või juure maapealne või maaalune, jämenenud ja toitainetega täitunud osa, mille ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine. KARTUL (Solanum tuberosum) Päritolumaaks on LõunaAmeerika Euroopasse toodi 16.sajand, Eestisse aga 18.sajand Kõige paremini kasvab jahedas parasvöötmes Kasvuks on vaja 1521 kraadi Niiskus ja valgusnõudlik, vajab huumusrikkast ja spoorset mulda Kartuli suurimad tootjad aastal 2009 Hiina India Venemaa Ukraina USA KAS TEADSID? 2kg kartulist saab pool liitrit viina KARTULITAIMED JAMSS (Dioscorea) Kasvab põhiliselt LääneAafrikas ja UusGuineas Perekonda kuulub 250 liiki Kasvatatakse lähisekvatoriaalses ja lähistroopilises kliimavöötmes Vajab rohkesti niiskust ja kasvamiseks temperatuuri 2530 kraadi ja sademeid 1500mm...
Köögiviljad · Mugulköögiviljad · Kapsasköögiviljad · Sibulköögiviljad · Lehtköögiviljad · Maitseköögiviljad · Dessertköögiviljad · Viliköögiviljad: - Tomatköögiviljad - Kõrvitsköögiviljad - Kaunviljad - Teraköögiviljad (suhkrumais) 1. Mugulköögiviljad taimed, mille maa-aluste võsude külge kujunevad lühenenud ja paksenenud varreosad ehk mugulad Nt: kartul, maa-pirn, bataat (magus kartul) 1.1. Kartul · On kõige tähtsam köögivili · On ükstähtsamaid C-vitamiini allikaid · Sügisene kartul sisaldab ~25mg % C-vitamiini, kevadine aga 5-6% · Sisaldab täisväärtuslikku valku tuberiini Liigitus: · Söögikartul peab olema heade maitseomadustega ja hästi pehmeks keema · Tehniline kartul kõrge tärklisesisaldusega · Universaalne kartul peab vastama nii söögi- kui ka...
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS: · Ristõelised-kapsas, kaalikas, redi...
on külma- ja 25-30 Mitmeaa talvekind Kartul, kurk, taimeva Mädarõigas Ristõieline stane el kaunviljad he VILIKÖÖGIVILJAD 30- huumusrikas Seller, hernes, 50x120- Kurk Kõrvitsaline 1 +22-+30 parasniisked 6,5-7,5 uba, ristik 2,0-3,0 160 huumusrikas
Hiina kapsas ühe nimetuse all kaks liiki : pekingi ja hiina kapsas. lühikese kasvuajaga, toiduks mahlakat leherosetti. - pekingi kapsas meenutab aedsalatit, kuid sellest kõrgem. Nimet, ka salatikapsaks. Värvuselt hele või kollakasrohelised, silmatorkavad leherootsud on laiad ja mahlakad - hiina kapsas lehed siledad, värvuselt hallikas- ja sinakasrohelised, lihakad. leherootsud kumerdunud ja silmapaistvamad kui eelmisel. VILIKÖÖGIVILJAD jagunevad kahte rühma: - tomatköögiviljad - kõrvitsköögiviljad Tomatköögiviljade hulka kuuluvad tomat, paprika, baklazaan, füüsal( tegelikult puuviljariiulis) tomat kuulub väärtuslike köögiviljade hulka, sisaldades suhkruid, min.aineid, C-vit., kuid ka AB-vit. ja orgaanilisi happeid. Vilja kujult ümmargused, piklikud, ovaalsed, südamekujuline, ploomikujuline Koosneb õhukesest koorest , sisust ja seemnekambrikestest. Seemnete ümber sültjas mass. Värvuselt
Köögiviljanduse eksam. 1. Köögiviljade liigitamine rühmadesse 1) Põhiliselt liigitatakse sugukondade ja perekondade kaudu ristõielised, sarikalised, maltsalised, maavitsalised, kõrvitsalised, liblikõielised, korvõielised, liilialised, tatarlised, huulõielised, karelehelised, kõrrelised, tulikalised 2) Tootmise ja müügi seisukohtalt söödavate osade järgi leht-, juur-, viliköögiviljad, sibulad, kaunviljad ja kapsad 3) Kasutusintensiivsuse järgu *massiliselt kasvatatavad(odavad) köögiviljad. Hästisäilivad hilised kapsad, porgandid ja punapeet *Delikatessköögiviljad eriti maitsvad ja väärtuslikud KV. Siia kuuluvad varajased sordid ja kõik kasvuhoones kasvatatav 4) Edasise kasutamise alusel *värsked köögiviljad - müüakse värskelt ka peale säilitamist *tööstusköögiviljad – tööstusele kon...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS KÖÖGIVILJAD Õpimapp Juhendaja: Merle Salu Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 205 MRA TALLINN 2014 Sisukord KÜSIMUSED JA VASTUSED .................................................................................................... 3 KAPSADE LIIGID ....................................................................................................................... 7 MAARDU MAXIMA JA SÄÄSTUMARKETI VÕRDLEMINE ............................................ 8 TUNNITÖÖD .............................................................................................................................. 10 KOGUTUD ARTIKLID ............................................................................................................. 14 KASUTATUD ALLIKAD .....................
1.Kultuurtaimede saagi organid: Kõrrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks), leht (kinnitub igale kõrresõlmele, lehetupp ümbritseb kõrt ja toetab seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õli...
Taimekasvatuse kordamisküsimused 1. Kultuurtaimede saagi organid. 1. Juur: peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215 Talitriticale 200 Tatar ...
2. Köögiviljad ja seened Köögivilju on väga palju ja aktiivse riikidevahelise kaubanduse arenguga tekkib neid meie toidulauale järjest juurde. Käesolevas konspektis räägime põhilistest ja levinumatest. Seente puhul räägime ainult kultuurseentest. Just köögi- ja puuviljadest on eestlaste toidulaual suur puudus. Tänapäeval kui aastaringi on saada igasuguseid köögivilju ja puuvilju ning ka nende hind on suhteliselt odav, peaks neid siiski iga päev sööma. Toitumisteadlaste arvates vähemalt 500 g ööpäevas. Toitlustamisel on tähtis just nende vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisaldus. Oluline on meeles pidada, et eeltöötlemisel ja kuumtöötlemisel on vitamiinide ja mineraalainete kadu suur! Eriti tähtis on jälgida, et tekkiks võimalikult vähe kadusid. Vitamiinid ja mineraalained asuvad põhiliselt koores ja vahetult selle all, järelikult peaks võimalikult palju kasutama ilma koorimata. Koorimisel tuleks koorida võimalikult õhukeselt. V...
13. Ükskõik, millist kultuuri me kasvatame, on alati oluline saada võimalikult suurt saaki. Saagi kujundamise võimalused: 1. Miinimumreegel saagikust piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem (nt. normaalset taime kasvu piirab nii vee puudus kui ka üleküllus); 2. Üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel kõik kasvutegurid mõjutavad taime üheaegselt, mitte isoleeritult (nt. soojuse, valguse ja niiskuse koosmõju); 3. Asendamatuse reegel ükski kasvutegur pole teisega asendatav ja oma füsioloogilise toime poolest on nad kõik taime elus vajalikud (nt. vett ei saa asendada soojusega); Nendest kolmest reeglist selguvad põhinõuded agrotehnikale: tagada igale taimesordile parimad kasvutingimused igas arengufaasis, vähendades samaaegselt umbrohtude, kahjurite ja haiguste mõju. Samas ei tohi ükski võte kahjustada ümbritsevat keskkonda. Seega on taimekasvatajal suure saagi saamiseks oluline jälgida järgmisi agr...
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatava...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused ...
annaabi.ee 
