30 500 a eKr- Mammutikihv alates 17. saj - teleskoobid 31 000- 8000a eKr- Lascaux` koopad Alates 19. saj fotograafia 2000 a eKr- Egiptuse hauakambrid Elektroonilised taevakaardid 500a eKr - Hiina taevakaardid 50a pKr- Dendera sodiaak 125a pKr- Farnese Atlas 2. saj pKr - Potlemaiose "Almagest" 11. saj pKr- tähegloobused islamimaades 1515. a- esimene trükitud planisfäär 16. saj- Lõunapoolkera tähtkujud TAEVAKAARDID LÄBI AJALOO TÄHTKUJUD Mis on tähtkujud? Iidsetest aegadest on inimesed tähistaevast vaadelnud ja avastanud, et heledamad tähed moodustavad kujundeid, mis on alati ühesugused. Tähtedest kujundeid ehk tähtkujusid hakati nimetama olendite ja asjade järgi, mille moodi nad inimestele tundusid. Nendest on loodud palju muistendeid ja müüte. Kõige tuntum tähtkuju meie taevas on Suur Vanker. Kõik rahvad tunnevad seda tähtkuju erineva nime all
Lähemalt öeldes on tähtkuju kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral,mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed,täheparved,galaktikad ja paljud teised objektid väljaspool päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi.Konstellatsioonide nimi võib olla eri rahvastel erisugune.Vana- Hiina ja Kesk-Ameerika kultuuride tähtkujud on täiesti erinevad näiteks Etioopia omadega,ja ega eestlaste koodid-rehad ole ka kuskilt imporditud,vaid ikka siinsamas välja mõeldud.Suurem osa astronoomide tähtkujudest on siiski seotud Kreeka mütoloogiaga. Enam kui 2000 aastat tagasi olid muistsed Kreeka taevas samad tähtkujud mis tänagi.Kreeklased arvasid taevas nägevat tuttavaid loomi,esemeid ja oma muistendite kangelasi.Nemad andsidki tähtkujudele nimed,nagu Suur Karu(Eesti-Suur Vanker),Skorpion,jahimees Orion.
Tähti jaotatakse klassidesse värvuse ja suuruse järgi. Punased tähed on kõige jahedamad, kollased on neist soojemad, sinakasvalged aga kõige kuumemad. Päike on kollane täht. Selgel ööl on ka silmaga näha, et mõni heledatest tähtedest on oranzikas. (www.miksike.ee) Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. (www.vikipeedia.ee) Vananedes tähe värvus ja suurus muutuvad. Lõpuks nad surevad. Täht kiirgab (elab) vaid niikaua, kuni tal jätkub kütust tuumareaktsioonideks. Meie Päikegi kustub, kuid enne möödub tema elu teine 5 miljardit aastat.(www.miksike.ee) 2 Päike Üks täht taevas on kõikidest teistest tähtest erinev
Very Large Array (VLA) Kosmoseteleskoop: Hubble'i kosmoseteleskoop, mille tööd ei takista Maa atmosfäär. TELESKOOBI ÜLESANNE: järgi, kus on objektiivi fookuskaugus ning okulaari fookuskaugus. Mõlemad peavad olema esitatud samades mõõtühikutes, tavaliselt millimeetrites. MIS ON TÄHTKUJUD: Tähtkuju moodustavad ühes taeva piirkonnas paiknevad tähed. Ei ole ühel tasapinnal. Nimed antiikmütoloogiast, loomad, kujundid. Kokku 88 tähtkuju, 57 Eestis nähtavad. Loojumatud tähtkujud põhjanaela ümbruses Loojuvad tähtkujud tulevad ja lähevad (aastaajad) Kogu aeg loojas tähed Lõuna pooluse ümbruses AJAARVESTUS: Vööndi aeg Maa on jaotatud 24 vööndiks, iga vöönd 1h. Eesti +2GMT Kalendrid: Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem, mis on praegugi kasutusel Eestis MAA RÜHMA PLANEETIDE ÜLDISELOOMUSTUS: Maa-tüüpi e
Taevas, tähtkujud, nende kirjeldus ja vaadeldavus Mis on taevas? Horisondiga piiratud määratlemata kaugusega kumerpind, millele vaatleja näeb projitseeruvat taevakehi. Mis on tähed ja tähtkujud? Tähed on püsivalt helenduvad taevakehad, Päikesega võrreldavad gaaskerad. Tähtkujud on taevavõlvil lähestikku paiknevate silmatorkavalt heledate tähtede kujundid. Tähtede vaadeldavad parameetrid 1) Heledus 2) Värvus 3) Kaugus ja liikumine Millega vaadelda? Binokkel Pikksilm Teleskoop Taeva põhja- ja lõunapoolkera Maa jaotatakse ekvaatoriga põhja- ja lõunapoolkeraks- samamoodi jaotatakse taevasfäär taevaekvaatoriga kaheks: 1) Taeva põhjapoolkeraks(Maa
1. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas liiguvad pilved, sealt sajab vihma ja lund, lööb välku, näitab virmalisi ja vikerkaart. Taevas toimuvad öö ja päeva vaheldumine, Päikese, kuu ja tähtede asukoha muutus. Päikese ja kuu varjutusi. 2. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 3. Mis on tähtkujud, milleks neid vaja on? Tähtkujud on kindlalt piiritletud tähistaevaalad; heledate tähtede kujund sel alal. 4. Mis on sodiaak? Sodiaak on tähtkujuga taevaskeravöö…. 5. Miks on tähtede asend taevapiiril nii püsiv? Tähtede asend on püsiv, kuna nende omavaheline kaugus on väga suur. 6. Selgitage tähe- ja päikeseööpäeva erinevusi? Päikeseööpäev kestab 24 tundi, täheööpäev aga 23 tundi ja 56 minutit. 7. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine?
Sateliite ma kahjuks ei näinud, küll aga ühte lennukit. Samamoodi ei suutnud ma kuidagi leida Linnuteed. Laupäev, 02.03.2013 Välja läksin taaskord umbes pool üksteist õhtul, et vaatluste kellaajad võimalikult vähe erineksid. Kahjuks ei olnud ilm nii selge, kui nädala alguses. Kuna väljas oli 23 kraadi, siis piirdus minu seekordne vaatlus maksimaalselt kahekümne minutiga. Alguses püüdsin leida üles juba eelmisel korral silma jäänud tähtkujud. Koheselt leidsin üles Suure Vankri ja Väikese Vankril. Google SkyMap'i abil leidsin kiiresti üles ka Skorpioni, Lupuse/Hundi ja Kaalud. Üritasin leida ka Kärbest ehk Musca't ning Rebast ehk Vulpecula't. Leidsin need nimed varasemalt Vikipeedia tähtkujude loetelust. Google SkyMap'ist leidsin ma mõlemad üles, kuid taevas ma neid eristada ei suutnud. Eks oma rolli mängis nii halb nähtavus kui minu kesised teadmised selles valdkonnas. Keerutasin veel
Algselt oligi tähtkujude ja sodiaagimärkide puhul tegemist ühe ja sama nähtusega - tähtede rühmitamisega, mille käivitas inimeste fantaasia. Teatud fantaasiad on aga kujunenud omaette tõekspidamisteks. Näiteks kipuvad astroloogid aja jooksul pöördunud taevasfääri osi kutsuma nimedega, milleks põhjuse andnud tähtede näivad kombinatsioonid ise asuvad praegu juba teises kohas. Nii ongi tekkinud sodiaagimärgid. Järelikult on tähtkujud ehk selles mõttes sisukamad, et tähegrupid, mida taevas tähtkujudena tuntakse, on ikka needsamad, mis kunagi nime on saanud. Kui tuua näide maapealt, siis olles kokku leppinud, et pika sabaga näriline, kes kõikjale auke uuristab ja mööda seinaääri sibab, on hiir, ning koheva kasukaga näuguv olend, kes hiiri püüab, on kass, siis nähes kassi, saame aru, et see on kass, mitte hiir. See variant oleks tähtkujude analoog - kassi nimetame ikka kassiks ja hiirt hiireks
kokkulepida 0 punkt, suunad ja mõõtühikud. Taevasfäär- kera pind, millel näivad asuvat teavakehad. Näiv liikumine- planeedid. Kinnistähed- näib, et liiguvad. 1) põhjas mitte loojuvad tähevad. 2)keskel mõlemad. 3) lõunas mitte tõusvad. O- maailma keskpunkt; t-maailmatelg; P,L- põhja- ja lõunapoolus; z- seniit ja nadiin Ekliptika- päikese trajektoor taeva sfääril. Tähtkuju- kokkulepitud piirkond taevas. Ekliptika- sodiaadi tähtkujud. Nimetamine(tähed)- heledamatel päris nimed.(Põhjanael). Tähti nim tähtkuju järgi.(alfa, beeta).Koordinaadid alfa orioon 5,55h +12(kraadi) Taevakehi iseloomustavad suurused ·Nurkkaugus ja nurkläbimõõt- · Näiv ja absoluutne tähesuurus · (Kaugus ja mõõtühik parsek) · (Mass) Taevakehade näiv liikumine · Kinnistähed-taevasfääri ja üksteise suhtes ei liigu, liiguvad ümber ringjoone, on
· Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat. · Milline oli primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast? Lame Maa ja kuplikujuline taevas. · Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. · Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Nad märkasid tähistaeva katketmatust. Olnuks tegu kupliga, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võib tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peal teha, jõudes tagasi algusesse. Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. · Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel nagu relatiivsusteooria. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust.
2. kuud, pühad, idamaa kalendri aastad (märts, emadepäev, koera aasta) 3. üritused, sündmused (rahvusvaheline raamatuaasta, olümpiamängud) 4. au-, ametinimetused (juhatuse esimees, president) 5. asutuste allüksused (Tartu Üikooli arstiteaduskond) 6. usundid (luteri usk) 7. taime-, loomanimetused (pekingi paleekoer, jaapani seeder)* mitteerialases tekstis võib ka suure algustähega (Jaapani seeder) Suure algustähega: 1. tähtkujud (Sõnni tähtkuju) 2. kohanimeline täiend liigisõna ees (Hollandi juust, Rootsi laud) 3. ajaloosündmused (Esimene maailmasõda, Vabadussõda) 4. linnade, tänavate, väljakute, veekogude,saarte jne nimed (Vabaduse väljak, Viru tänav, Kihnu saar) Suure algustähega + jutumärgid 1. taimede sordinimed (kartul "Jõgeva kollane") 2. teoste, sarjade, saadete pealkirjad (film "Vallatud kurvid", saatesari "Seitse vaprat") 3
Tähtkujud • õnnenumbrid: 1, 10, 19, 28, 37, 46, 55 Värv: Punane Mõjutav planeet: Marss Element: Tuli Domineeriv sõnapaar: Ma olen õnnepäev: Teisipäev õnnekivi: Rubiin, teemant Metall: Raud Lilled / taimed: Kurereha, kuslapuu •
Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil. Tähti jaotatakse klassidesse värvuse ja suuruse järgi. Punased tähed on kõige jahedamad, kollased on neist soojemad, sinakasvalged aga kõige kuumemad. Päike on kollane täht. Selgel ööl on ka silmaga näha, et mõni heledatest tähtedest on oranzikas. Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. Vananedes tähe värvus ja suurus muutuvad. Lõpuks nad surevad. Täht kiirgab (elab) vaid niikaua, kuni tal jätkub kütust tuumareaktsioonideks. Meie Päikegi kustub, kuid enne möödub tema elu teine 5 miljardit aastat. Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, moodustuvad enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles mõlemad tähed tiirlevad teineteise ümber.
TÄHTKUJUD Tähtede poolt taevas moodustatud kujundeid nimetatakse tähtkujudeks. Tähtkujude ajalugu · Juba rohkem kui 2000 aastat tagasi jälgisid astronoomid neid samu tähtkujusid, mida meie praegu. · Nad nägid taevas kujundeid muistenditest ja müütidest tuttavaid jumalaid, kangelasi, loomi ja koletisi. Jäär · Asub taeva põhjapoolkeral · Eestis nähtav talveõhtuil Sõnn · Asub taeva põhjapoolkeral · Eestis nähtav talvepoolaastal Kaksikud · Asub taeva põhjapoolkeral · Eestis nähtav talveöödel Vähk · Asub taeva põhjapoolkeral · Eestis nähtav talvepoolaastal Lõvi · Asub taeva põhjapoolkeral · Eestis nähtav talvepoolaastal Neitsi · Asub taevaekvaatoril · Eestis nähtav kevadöödel Kaalud · Asub taeva lõunapoolker...
maailma ehitusest ja arengust. 2. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. 3. Primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast oli Maa ja kuplikujuline taevas, ning see vastas inimese meeleelundite poolt antavale pildile. 4. Kreeklaste ja roomlaste arvates oli Universum Maa ja seda ümbritsevate sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. 5. Nad märkasid tähistaeva katkematust. Olnuks tegu kupliga, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võib tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peal teha, jõudes tagasi algusesse. Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. 6. Tänapäeva kosmoloogia erineb varasemast maailmakirjeldusest selle poolest, et tänapäeva kosmoloogia põhineb astronoomilistel vaatlustel ning füüsika seadustel. See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel nagu relatiivsusteooria
evolutsioon ja omaliikumine) muutused. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks – 12 soodiagi tähtkujuks. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on vaja, et oleks lihtsam jälgida Kuu ja planeetide liikumist ning aastaaegade vaheldumist. Mis on Sodiaak? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil
Veaohtlikud sõnad (harjutamiseks) 1. Tsehhi ja Eesti siseminister 2. Lõuna-Korea ametnikud 3. Narva raekoda 4. Katariina käik 5. Rooma õigus 6. Brüsseli pits 7. buda usk 8. India munk 9. Kurbade Kaskede allee 10.Metsik Lääs 11.Taevase Rahu väljak 12.suur lomp 13.Taani Kuninga aed 14.Kiek in de Kök 15.Koot ja Reha (Lõuna-Eesti tähtkujud) 16.taani keel 17.draakoniaasta 18.Liibüa laev 19.Paaveli segadus 20.Tartu murre 21.Väike-Pakri 22.Ülem- Sileesia 23.ehitis Suur Ranna värav 24.Pikk Hermann 25.Malra rist 26.Keelatud linn Hiinas 27.üleriigiline inglise keele olümpiaadi komisjon 28.Leedu kaitsejõud 29.Tartu Ülikooli arstiteaduskond 30.Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakond 31.AS Eesti Post 32.restoran Kullaseppa Kelder 33.Prantsuse Lütseumi õppenõukogu 34.muhamedi usk 35.Martin Luther 36.luterlane 37.Saalomoni tarkus 38.Katariina...
Samuti muutub energiatootmine üha ohtlikumaks. 8. Millised muutused leiavad aset taevas? Muutuv ilm päeval sinine, öösel must. Taevas liiguvad pilved, sealt sajab vihma ja lund, lööb välku, näitab virmalisi ja vikerkaart. Samuti muudavad oma asukohta Kuu, Päike ja planeedid. 9. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 10. Mis on tähtkujud, milleks neid vaja on? Tähtkujud on kindlalt piiritletud tähistaeva alad/tähtede rühmad, millel on nimi. See pakub inimestele häid võimalusi oma fantaasia näitamiseks. Püütakse leida oma oodatava tuleviku tunnusmärke, horoskoopi ja samuti kasutatakse neid taeva kirjeldamisel ja orienteerumisel. 11. Mis on sodiaak? Loomaring. Nii pandi paika Päikese ja Kuu teele jäävad 12 tähtkuju umbes 4000 aastat tagasi. 12. Miks on tähtede asend taevasfääril nii püsiv? Kuna vahemaad tähtede vahel on
osakesteks. 10. Mis on omaaeg? Aja kulg, mis on liikumatu uuritava keha suhtes, nimetatakse omaajaks. 11. Ekvivalentsus printsiip. Inertsi ja gravitatsiooni nähtused on loomult ühtsed, füüsikaliselt samaolemuslikud. 12. ÜRT põhivõrrand. Aegruumi omadused on määratud mateeria omadustega. 13. Mis on universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat 14. Mis on kosmoloogia? Maailmaõpetus, uurib universumit. 15. Mis on sodiaagi tähtkujud? Kuu tee tähtede suhtes, 12 kuu varjutust aastas, 12 tähtkuju. 16. Mis on tähtkuju? Kindlalt piiritletud taeva osa. 88 tähtkuju. 17. Selgita päikesevarjutuse tekkimist. Kuu satub täpselt päikese ja maa vahele, kuu varjab päikesevalguse, mis maale muidu jõuaksid, tekib varjutus. 18. Mis on sinu arust tähistaevas? Maalt nähtavad tähed universumis.
Mittenimelises tuletises võib kasutada sidekriipsu James-lastilik Paul.eerik.rummolik Ülakomaga: Peugeot peugeotlik või nt. Peugeot`lik Bordeaux bordeaux`lane Mihkelmutilik Mihkelmutt`lik Rõhk- esimesel silbil Sekstett tamburiin Fokstrott mandariin Kotlet apelsin Pankrot Taburet Kompvek Valss valsi valssi Seanss seansiseanssi Ki-liide ehk helitud häälikud K,p,t,g,b,d,s,h,š, Suur ja väike algustäht 1. Isikunimed ja tähtkujud nt Skorpion, Kaval-Ants 2. Riigid ja riikide ühendused Soome Vabariik vabariik (on lubatud nii suure kui väikese tähega kirjutada üldosa) Põhja-Korea Vabariik Venemaa Föderatsioon 3. Asutuste ja organisatsioonide nimed Tartu Ülikool- Tartu ülikool ehk on lubatud ka väikese tähega kirjutada Eesti Keele Instituut- eesti keele instituut osaühing Müntri Puulusikad Tallinna tehnikaülikooli Tallinna kolledž
Tähtkujud erinevates kultuurides Referaat 2010 Lääne astroloogia Lääne astroloogia kujunes põhijoontes välja antiikajal, oma osa selles on kreeka tagapõhjal ja egiptuse traditsioonidel ning palju olulist lisati hellenistlikus Egiptuses ja Roomas. Kuna makedoonlaste vallutused põhjustasid aktiivse kultuurivahetuse Mesopotaamia, Egiptuse, Kreeka ja Iraani alade vahel, võime nende rahvaste panust ka astroloogiast leida. Kõikidele teistele jääb siiski vaid täiendaja roll, sest astroloogia aluspõhi, ideoloogia ning peamised meetodid pärinevad ikkagi Mesopotaamiast. Seda tunnustades langevad astroloogiasõbrad sageli teise äärmusse ja väidavad tähistaeva põhjal ennustamise Mesopotaamias juba aastatuhandeid umbkaudu samasuguse olevat, nagu keskaja Euroopas. Õnneks ei pea me piirduma üksnes aimduste ja oletust...
taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks 12 soodiagi tähtkujuks. 14. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on vaja, et oleks lihtsam jälgida Kuu ja planeetide liikumist ning aastaaegade vaheldumist. 15. Mis on Sodiaak? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil
taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks 12 soodiagi tähtkujuks. 14. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on vaja, et oleks lihtsam jälgida Kuu ja planeetide liikumist ning aastaaegade vaheldumist. 15. Mis on Sodiaak? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil
süsinikdioksiidi osakaalu ning keskmise temperatuuri kasv. Tehnoloogia areng võib rikkuda Maa tasakaalu. 12. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised, ööpäevased, sesoonsed ja astronoomilised muutused (taevakehade evolutsioon ja omaliikumine). 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Tähistaeva muutumise seos aastaaegadega - telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 14. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkujud on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Neid on vaja, et oleks lihtsam jälgida Kuu ja planeetide liikumist ning aastaaegade muutumist. 15. Mis on sodiaak? Sodiaak on 12 tähtkujust koosnev aastaring, mis jääb taustaks Päikesele aasta jooksul. 16. Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv?
raskuses hoolimata leida tee õnnele ja hingerahule Epikuros-väitis et inimest ei oota pärast surma midagi, pole mõtet karta, ka jumalaid ei tule karta neid inimeste asjad ei huvita,filosofeerimine aitab hingerahuni Stoitsistlik koolkond- kõik jumaliku korra järgi ette määratud, lepi saatusega vabasta end hirmudest, nii saad hingerahu Religioon-hakati austama paljusid idamaiseid jumalaid, kuulsaim Isis,astroloogia,sodiaagi tähtkujud Teadus- spetsialiseerumine, tähtsaim keskus Aleksandria, matemaatik Eukleides- sõnastas ja tõestas geomeertia põhialused, Archimedes-kuulsaim füüsik ja leiutaja, kruvi veetõstukina,kivi ja nooleheitjad astronoomid- uskusid et maa on kerakujuline, usuti et universumi keskpunktiks on maa, Ptolemaios koostas esimese maailmakaardi
6) Mille poolest erinevad taevakehade näiv ja tegelik liikumine? Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast, siis võib arvata et need liikumised on näivad. Nad oleksid tegelikud kui maa oleks nende liikumiste liikumatu keskpunkt 7) Miks eristatakse maal aastaaegasid? Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi maa orbiidi tasandi suhtes. 8) Mis on sodiaagivöö? Tähtkujud mida Päike aasta jooksul läbib. 9) Mis on kuu faasid, kui pika ajavahemiku tagant kordub sama faas? Kuu erinevad ilmingud. Sama faas kordub umbes 29,5 ööpäeva tagant. 10) Milline tingimus peab olema täidetud, et maalt oleks võimalik vaadelda päikese ja kuu- varjutusi? 11) Miks tähed taevas vilguvad? Valgus murdub kui läbib erinevate optiliste omadustega keskkondade piiri. Atmosfääri
3) Mille poolest erinevad taevakehade näiv ja tegelik liikumine? Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast, siis võib arvata et need liikumised on näivad. Nad oleksid tegelikud kui maa oleks nende liikumiste liikumatu keskpunkt 3) Miks eristatakse maal aastaaegasid? Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi maa orbiidi tasandi suhtes. 4) Mis on sodiaagivöö? Tähtkujud mida Päike aasta jooksul läbib. 5) Mis on kuu faasid, kui pika ajavahemiku tagant kordub sama faas? Kuu erinevad ilmingud. Sama faas kordub umbes 29,5 ööpäeva tagant. 6) Milline tingimus peab olema täidetud, et maalt oleks võimalik vaadelda päikese ja kuu- varjutusi?
3) Mille poolest erinevad taevakehade näiv ja tegelik liikumine? Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast, siis võib arvata et need liikumised on näivad. Nad oleksid tegelikud kui maa oleks nende liikumiste liikumatu keskpunkt 3) Miks eristatakse maal aastaaegasid? Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi maa orbiidi tasandi suhtes. 4) Mis on sodiaagivöö? Tähtkujud mida Päike aasta jooksul läbib. 5) Mis on kuu faasid, kui pika ajavahemiku tagant kordub sama faas? Kuu erinevad ilmingud. Sama faas kordub umbes 29,5 ööpäeva tagant. 6) Milline tingimus peab olema täidetud, et maalt oleks võimalik vaadelda päikese ja kuu- varjutusi?
6) Mille poolest erinevad taevakehade näiv ja tegelik liikumine? Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast, siis võib arvata et need liikumised on näivad. Nad oleksid tegelikud kui maa oleks nende liikumiste liikumatu keskpunkt 7) Miks eristatakse maal aastaaegasid? Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi maa orbiidi tasandi suhtes. 8) Mis on sodiaagivöö? Tähtkujud mida Päike aasta jooksul läbib. 9) Mis on kuu faasid, kui pika ajavahemiku tagant kordub sama faas? Kuu erinevad ilmingud. Sama faas kordub umbes 29,5 ööpäeva tagant. 10) Milline tingimus peab olema täidetud, et maalt oleks võimalik vaadelda päikese ja kuu- varjutusi? 11) Miks tähed taevas vilguvad? Valgus murdub kui läbib erinevate optiliste omadustega keskkondade piiri. Atmosfääri
,,nagu'' mitte võrdluse ette: ta on rumal nagu lauajalg. +selline/niisugune/säärane nagu; pole koma kui ,,nagu'' on lause alguses, siis on koma vabatahtlik. koma siis, kui algab loetelu(mitmed mängijad, nagu Ronaldo, ...)v kui järgneb öeldis (oleks, teeks jne) Olevas käändes komaga ei eraldata. Bugatti kui kiireim auto/kiireima autona ,,Kui'' komaga siis, kui puudub öeldis. Ta tegi nii palju, kui nõutud. Parem, kui ma teisiti teeks. Kui öeldist ei saa juurde mõelda, on võrdlus. Ilm on sama ilus kui eelmisel aastal. Koma siis, kui on vastand: taat on vähemalt kuuekümnene, kui mitte rohkemgi. Kõrvallausega sama lugu(tahtsin parasjagu õue minna, kui telefon helises.) Eraldatakse: Kas Sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? AGA: Kas Sina, haritud inimesena tead, mis on elu mõte? (omastav kääne, koma ainult ees) isegi kui, olgugi et, vaevalt et jne ühtsena. EESASEND komaga:Ostes 3 pakki, saad neljanda tasuta. Ta vaatas ringi, teadmat...
Kosmoloogia-tuleneb sõnast kosmos, kreeka keeles kord, kosmoloogia on korraõpetus, mis uurib universumi tekkimist, ehitust ja arengut. Universum-selle all mõistame kõike olemas olevat Primitiivne kosmoloogia:Primitiivsed kultuurid arvasid, et Maa on lame ja taevas kuplikujuline. Klassikaline kosmoloogia:Kreeklased ja roomlased arvasid, et Universum on kerakujuline. Maa, mida übritsevas sfääride kihtide kogum ja taevakehad liiguvad ümber Maa. Taevas leiavad aset muutused: päeval sinine ja hall, öösel must ja tähtedega, öö ja päeva vaheldumine, vihm, virmalised, pilved, lumi, vikerkaar, välk. Tähtkujud on tähtede kogumid, mis on moodustatud taevalaotusel nähtavate heledamate tähtede rühmitamise ja omavahel mõttelise ühendamise teel. (12 tk).Neid on vaja Kuu ja planeetide liikumise jälgimiseks. Sodiaak on Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju. Tähtede asend on püsiv, sest tähed asuvad väga kaugel ja muutusi on märgata alles mitmesaja ...
1.Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti? Inimesed jälgivad juba iitsetest aegadest taevast, püüdes sealt leida neid ootava tuleviku tunnusmärke. Taeva vaatamisest on välja kasvanud nii ilmaennustus, kui ka ajaarvamin, samuti hulk astronoomilisi süsteeme ja muud müstikat. Pani aluse kalendri arvutamisele, millega tegelesid kõik põllumajandlikud ühiskonnad. Päikesekalender, Kuukalender. 2.Mis on tähtkujud? Aastaaegu määras tähtkuju, kus Kuusirp nähtavale olmus. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12 jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks- 12 sodiaagi tähtkujuks. Kaldea tähtarkade järeltulijad katsid loomariigist ülejäänud taeva Kreeka mütoloogiliste kangelastega. Tähtkujud on kindlate kordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed. 3. Kas tähtkujud on püsivad? Miks?
Juhendaja: Alge Ilosaar Viimsi 2008 Sisukord 1. Tähesüsteem..........................................................lk 2 2. Suur ketas....................................................lk 5 3. Spiraalne galaktika........................................lk 5 4. Kord või korralagedus..........................................lk 6 5. Ketas, halo ja teised.......................................lk 8 6. Tähtkujud................................................................lk 11 7. Must auk Linnutees........................................lk 12 8. Teised galaktikad...........................................lk 13 1. Tähesüsteem Nagu ikka, jäid esimesed pakutud mudelid vaid oletuste tasemele. Nii arvas inglise antikvaar William Stukeley 18. sajandi algul, et meie tähesüsteem sarnaneb Saturnile - keskel on suur heledate tähtede parv, millesse kuulub ka
liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). · territooriumi haldusjaotused: Prantsusmaa, New Jersey osariik · linnad, külad: Pariis, Õngu talu · väikekohad: Nurga talu · maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi · maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Lääne- Eesti · maailmajaod: Aafrika · taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid: Neptuun, Kaljukits · ehitised: Pikk Hermann · ruumid: Tuhande Samba saal Nimeks ei peeta ja seepärast suurtähega ei kirjutata kohanime omastavat käänet, kui seda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga (s.o nagu ugri keeled, katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud). Siia kuuluvad: · taime-, looma- ja loomatõunimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, jaapani seeder
Minu jaoks olid loengud harivad ja sain uusi teadmisi. Teiseks sihtpunktiks oli Tõravere observatoorium, mis asus Tartust 21 km lõuna pool Tartu- Valga maantee ääres. Tartu Observatoorium on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus astronoomia ja atmosfäärifüüsika valdkonnas. Tartu Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Me käisime observatooriumi peahoones, kus oli seinal taevakaart. Taevakardil olid kõik tähtkujud ja ka teisi kujutisi. Igal kujutisel oli oma nimi. Peale seda läksime peamaja ligiduses asuvasse tähetorni. Enne tähetorni oli tee äärde istutatud erineva suuruse ja vahega kuused. Kuused tähistasid päikesesüsteemis asuvaid planeete. Tähetornis oli seintel iga tähtkuju pilt raamide sees. Viimasel korrusel nägime Eesti suurimat teleskoopi. Giid näitas meile, kuidas teleskoop liigub ja rääkis millal on kõige parem aeg tähti vaadelda
........................................................................................................6 · Teised galaktikad............................................................................................6-7 · Galaktika tekkimine...........................................................................................7 · Galaktikaparved.................................................................................................8 · Tähtkujud...........................................................................................................8 · Paisuv universum...............................................................................................8 · Kokkuvõte..........................................................................................................9 · Kasutatud kirjandus.........................................................................................10
FÜÜSIKA: astronoomia 1. Miks pidasid kreeklased taevast kinnise sfääri kujuliseks? Tegemist on klassikalise maailmapildiga, kus Maad kujutati ümbritsevate sfääriliste kihtide kogumina. Kuna kreeklased olid järjepidevad taevavaatlejad, kes märkasid tähistaeva katkematust. Kui tegu oleks olnud nö kupliga Maa ümber, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. Sellisel moel sobis ka kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär tähistaeva kandjaks. 2. Kuidas mõista "lõpmatut maailma". Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid, millel pulbitseb elu. Näha on palju
KORDAMISKÜSIMUSED kontrolltöö nr. 3. Megamaailm 1 1. Tähtkujud, tähtede heleduste märkimine tähtkujus. 2. Tähtede värvused, millest tingitud? 3. Mida iseloomustab tähesuurus? Kuidas liigitatakse tähesuuruseid? 4. Taevasfääri elemendid : maailma põhja- ja lõunapoolus, seniit, nadiir, horisonditasand, maailmatelg, taevaekvaator, taevameridiaanitasand 5. Ekvaatorilised koordinaatide ( kääne, otsetõus ) mõiste. Tähised ja mõõtühikud. 6. Horisontaalsed koordinaadid: mida nim. taevakeha kõrguseks? Kuidas arvutada
sümbolite arv 4000-ni. Toome näiteid: tuld kujutati kolmnurgana, millel oli tipp ülespoole, vett kolmnurgana, millel tipp allapoole, seepi rombina, metalle aga erinevate planeetide tähistena. Miks? Mitmed teadlased püüdsid sümboleid lihtsustada ja ka täiustada. Tähtkuju Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. Sisuliselt on tähtkuju püramiidjas osa kolmemõõtmelisest universumist, mille tipuks on Maal asuv vaatleja ehk üldistatumalt, Päike. Ususümbolid Inimene kui kõik võimas Iidsetest ajad Mõtlemine Universumis kui sümbol Ring Rist Svastika, haakrist Keel Heli- kui värvisümbolid Ring
Kosmoloogia 16.märts 2006 I TAEVAS 1. Mis on tähtkujud? Kujundid, mis on tekitatud heledamaid tähti rühmitades ja mille nimetus on tuletatud igapäeva elust või uskumustest. 2. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Jah, tähtede omavaheline asend (tähtkujud) on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel kujutlematult suured. Selleks, et tähtede pilt märgatavalt muutuks, kulub sadu tuhandeid aastaid. II MAA LIIKUMINE 1. Kirjeldage Maa liikumist. Maa liikumine koosneb 3`st komponendist: 1) tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s. ehk 1, 0000388 aastat
Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev). Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). 2. Taevas. Sodiaagi tähtkujud. Planeetide silmusekujulise liikumise tekkimine. Taeva jägiline iidsetel aegadel: tuleviku ennustamiseks. Taeva jälgimiselt on välja kasvanud nii ilmaennustus kui ajaarvamine. Tänapäeva täheteadusele oli alusepanijaks eelkõige kalendriarvutus töö, mille pidid ära tegema kõik põllumajandusega tegelevad kultuurit. Kuukalendri tegijad observatooriume ei vajanud neile piisas kohast, kus läänetaevas avatud ja silmapiir päikese loojumisel hästi nähtav. Seda selleks,
ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, üritustel, autasudel, kaupadel, sõidukitel ja taimesortidel. Läbiv suur täht: · Kohanimi läbiva suure tähega, va liigisõna (Kolme Pärna tänav; Lühike jalg; neem, säär jne) NB! Kui neid kohti on ainult üks: Tallinna Lauluväljak; Tallinna Kaubamaja · Taevakehad · Ehitised · Tähtkujud · Riikide ametlikud nimed (Eesti Vabariik; Ameerika Ühendriigid) · Kaksikpaarisnimed, mille esimene osa on ilmakaar või mõni muu iseloomustav tunnus ja kohanimed täpsustava täiendiga (Väike- Maarja; Mandri- Eesti; Tsaari- Venemaa; Kilingi- Nõmme; Lõuna- Eesti)erandid: Suurbritannia, Valgevene NB! Kui nime eesosa tuleb koha- või talunimest, siis sidekriipsu ei kasutata (Vargamäe Andres)NB!
Otse- ja kaudnekõne: Laps ütles:"Mulle meeldivad koerad." "Mulle meeldivad koerad,"ütles laps. "Mulle meeldivad koerad,"ütles laps."Kas teil on mõni koer?" Suur ja väike algustäht. Nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõnad ja nimetused väikese tähega. Suuretähega: Asutused, ettevõtted, firmad Eesti Vabariigi ministeerium, Gildi kohvik. Ehitised, ruumid: Kiek in de Köki torn, Peetri kirik. Taevakehad, tähtkujud planeet Maa Perioodika väljaanded Anne, Postimees Kaubad Anneken, Ema sai Sõidukid Valged Purjed Autasu Eesti Taassünni orden Ürituste nimed Pimedate Ööde festival Riigd, kohanimed Eesti, Euroopa, Nõmme
Maria Lindmäe XII C Joan Miro 20. aprill 1893- 25. detsember 1983 Joan Miró sündis 20. aprillil 1893 Barcelonas kella- ja kullassepa pojana. Vanemate soovil õppis ta kaubanduskoolis ja töötas kuni vaimse krahhini kontoriametnikuna. Pärast seda ostsid vanemad talle tervenemiseks maavalduse Montroigis ja lubasid kaks aastat hiljem asuda õppima Barcelona kaunite kunstide kooli. Joani õpetaja Francisco Galí võttis noormehe oma hoole alla ja juhendas ta klassikaliste ja kaasaegsete kunstisuundade kaudu sügavama taju poole. Miród seostatakse sürrealismi esimese, psüühilise automatismi staadiumiga. Kuigi Miró oli Barcelonas saanud korraliku akadeemilise hariduse, püüdis ta nagu kiuste sellest vabaneda . Tal ei olnud vaja kaugele minna, et tutvuda kõige uuemate voolude ja suundumus...
Algustähereeglid Esisuurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna. Läbiv suurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade. SUUR ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERANDID Territooriumi haldusüksused Prantsusmaa, New Jersey osariik, Krasnojarski krai, Emmaste vald, Salzburgi liidumaa Linnad, külad Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Väike-Maarja, Kilingi-Nõmme, Õngu küla Väikekohad Kadriorg, Nurga talu, Raekoja pla...
1 Sisukord Maailmaruum Mis on maailm? Tähistaevas ja tähtkujud Mis on Maailmaruum? Kokkuvõte Päikesesüsteem Päike Päike on Maa energiaallikas Planeedid ja nende kaaslased Planeet Maa Maa kaaslane Kuu Kuusirp, poolkuu ja täiskuu. Kuuvarjutus Kokkuvõte Maa külgetõmbejõud Kus on Maa peal ülal ja kus all? Raskusjõud Kokkuvõte 2 Mis on maailm? Maailm jaguneb kaheks: eluslooduse maailmaks ja eluta looduse maailmaks.
väike, et pilti tuhandete nõrkade tähtedega mitte liig kirjuks muuta. Kataloogidest saab teada taevaste objektide koordinaadid, heledused ja teised olulisd parameetrid. Esiteks sõltub taevapilt kuupäevast ja kellaajast; teiseks muudab suure taeva-ala mahutamine ühele kaardile tähtede omavahelisi kaugusi, moonutades tähtkujusid sedavõrd, et nende üles leidmine nõuab fantaasiat. öise nägemisega kaasneb silmapete -- nn. "madal taevas", kus otse pea kohal olevad tähtkujud näivad palju väiksemad, võrreldes madalal silmapiiri kohal olevatega. Planeete tähekaartidel loomulikult ei ole. Tänapäeval arvutites programmid.
Napoleoni kook, Gregoriuse luteri usk, muhamedi usk kalender kohanimi Ohio osariik, Rio de Janeiro, Liigisõna Saue vald, Põlva maakond, Punase Lageda küla, Kilingi-Nõmme alev Taevakehad, tähtkujud Suur Vanker, Põhjanael, Koot ja Reha, Kaksikud, Neitsi Ehitised: ainulisuse Valge Maja, Kolm Õde, rõhutamiseks läbiv suurtäht Vabadussammas, Paks Margareta Asutused, ühendused Rohelise Konna kõrts, Hea Tuju Läbiva suurtähega Kauplus, võrkpalliklubi Riida ja Volle, aktsiaselts Hiiu Kalur Tüübinimetus, ametlikus Riigikohus, Riigikontroll, Tartu
Mida on teada Maa siseehituse kohta? Seismiliste lainete levimiskiiruse järgi jaotatakse Maa siseosa kolmeks peamiseks vööndiks või kihiks: maakoor, vahevöö ja tuum (sisemine ja välimine). Maa koor jaguneb ookeanilist ja mandrilist tüüpi kooreks. Mandrilise maakoore paksus on keskmiselt 25-40 km mandrite all ja kuni 75 km kõrgmäestike all ning ookeanilise koore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 15 kilomeetrini ookeanide äärtel. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Mis on sodiaak? Sodiaak ehk zodiaak (ladina keeles zodiacus; vanakreeka terminist ζωδιακός κύκλος (zōdiakos kuklos) 'loomaring') on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale
ASTRONOOMIA TÖÖ 1. Mis on universum ja millest ta koosneb? Universum on ruum, mis on lõpmatu, milleni on inimesed oma maailmatunnetusega jõudnud. Selles eristatakse ,,nähtavat universumit" ja ,,mittenähtavat universumit", millest me midagi ei tea. See on umbes 5000 Mpc (1pc = 1,6 valgusaastat), selleni ulatuvad tänapäeva teleskoobid. 2. Mis on tähtkujud? Too näiteid. Tähtkujude all mõistetakse kogu kindlalt piiritletud taevaala. Nime on tähtkuju saanud heledamate tähtede järgi, millest on püütud kujundeid moodustada. Osa nimesid pärineb Kreeka mütoloogiast. Orion, Suur Vanker 3. Mis on sodiaak ja millised on sodiaagi tähtkujud? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil e. ekliptikat (joon, mida mööda Päike aasta jooksul tähtede suhtes liigub)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
